USAs California ülikoolis tehtud uuring näitas, et koolikiusamine võib olla laste jaoks viis parandada oma sotsiaalset positsiooni.
Koolikiusajad parandavad kiusamise abil oma positsiooni
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. veebruar 2011, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaluurijate sõnul ei ole suurimad kiusajad mitte kõige populaarsemad lapsed, vaid nende nii-öelda kannupoisid, kirjutab foxnews.com.
Uuring lükkas ümber väite, et koolikiusajad on sotsiaalselt tõrjutud.
California ülikooli teadlaste uuring põhineb 19 Põhja-Carolina osariigi koolist kogutud andmetel.
Teadlased jälgisid 3700 õpilast kolme kuu jooksul.
Kui varasemates uuringutes on keskendutud kiusajate psühholoogilisele profiilile, uuriti nüüd õpilaste sotsiaalvõrgustikku.
Õpilaste populaarsus määrati selle järgi, millist rolli ta mängis kooli sõpruskondades.
Tulemused näitasid, et õpilaste agressiivsus kasvas koos positsiooni paranemisega sotsiaalvõrgustikus.Mida lähemal nad populaarsuse tipule olid, seda agressiivsemad nad olid.
Õpilased, kes olid populaarsuselt teisel kohal, kiusasid teisi enim.
Populaarsuselt teisel kohal olevate õpilaste poolse kiusamise tõenäosus oli võrreldes hierarhia tipus olevate õpilastega 40 protsendi võrra suurem.
Uurijate arvates andis sotsiaalse positsiooni paranemine neile võimaluse olla veel agressiivsemad või nad siis oletasid, et agressiivne käitumine aitab neil oma positsiooni säilitada.
Kõige populaarsemad õpilased kiusamisega ei tegele ning seda selle tõttu, et nende sotsiaalne positsioon on kõige parem. Samuti peavad nad sõbralikkust paremaks strateegiaks kui agressiivsust.
Uuringut juhtinud teadlane Robert Faris sõnas, et kiusamine ei ole just efektiivseim viis sotsiaalset positsiooni parandada. Uuring näitas, et kiusamine ei muutnud noori populaarsemaks.
Farise arvates annab see uuring vajalikud vahendid koolikiusamisega võitlemiseks. Võtmeks on koolilaste suhtumine positsiooni ja agressiivsusesse.
«Enamik lastest ja noortest ei kiusa teisi. Kui nad satuvad kiusamise ohvriks, kuid samas näitavad, et nad ei lase end sellest mõjutada, kaotab agressioon mõtte,» lisas Faris.