Video: kes pillas Marsile kuldsõrmuse?

FOTO: Youtube

Maailma meediasse jõuavad pidevalt lood, et ufokütid on USA kosmoseagentuuri NASA Marsi fotosid uurides leidnud objekte, mis on Maal olemas. Psühholoogide sõnul on tegemist psühholoogilise fenomeni pareidooliaga, kuid Marsi entusiastid on jäänud endale kindlaks ja väidavad, et kunagi hävitas tuumasõda Marsil olnud tsivilisatsiooni ja fotodelt paljastuvad selle tsivilisatsiooni jäänused.

Ufokütid väidavad nüüd Curiosity kulguri piltidele viidates, et keegi on pillanud Punasele planeedile kuldsõrmuse, edastab Daily Mail.

Vandenõuteoreetikute arvates võib tegemist olla tuhandete aastate vanuse sõrmusega, mis võidi kaotada. Nad kutsusid arheoloogi NASA avaldatud fotosid vaatama ja oma arvamust avaldama.

 26. septembril avaldas juutuuber Paranormal Crucible video, millel on väidetav Marsi sõrmus.

«Kuigi arvatakse, et Marsil ei ole kunagi elu olnud, siis mina arvan, et on küll, kuna sealt on leitud mitmeid viiteid tsivilisatsioonile,» teatas juutuuber.

Ta kõrvutas Marsi leidu Maal leiduvate iidsete kuldsõrmustega, viidates nende sarnasusele.

«Olen kindel, et Marsil oli kaua aega tagasi elu, võimalik, et meie kauged eellased on hoopis sealt pärit,» teatas video pannud isik.

Kuulsa paranormaalsusi uuriva lehekülje UFO Sightings Daily toimetaja Scott Waringi arvates on raske öelda, kas pildil on sõrmus või midagi muud. Samas ta rõhutas, et Marsi fotodelt on ka varem leitud objekte, mis meenutavad ehteid.

Möödunud aastal tekitas füüsik John Brandenburg furoori öeldes, et Marsil eksisteerinud tsivilisatsioon langes teise tulnukate tsivilisatsiooni rünnaku alla ja see hävitati.

Brandenburgi arvates elas Marsil kaks rassi, cydonialased ja utopilased, kes langesid genotsiidi ohvriks.

2011. aastal teatasid peavoolu teadlased, et Marsi punakas pinnas võis tekkida termotuuma plahvatuse tõttu, kuid tegemist oli loodusliku plahvatuse, mitte maaväliste intelligentsete olendite kätetööga. Kohe hakkasid liikuma vandenõuteoreetikute teooriad, et Marsil toimus tuumasõda.

Tagasi üles