/nginx/o/2016/09/28/5893957t1h9c3d.jpg)
Osadele loomadele, kaasa arvatud inimene, on vägivaldne käitumine omane, teistele mitte. Kuid miks inimesed ikkagi käituvad vägivaldselt?
Inimeste vägivaldsus on loomadest esivanemate pärand (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania teadlaste uuringu kohaselt on inimeste vägivaldsus loomadest esivanemate pärand ja see on jõudnud evolutsiooni käigus inimesteni, edastab Daily Mail.
Vägivallauuringus uuriti andmeid 1024 loomaliigi nelja miljoni surmajuhtumi ning 600 inimeste surmajuhtumi kohta.
Uuring näitas, et loomade seas oli vägivallast tingitud surmasid 0,3 protsenti, mis on iga 300 surma kohta üks vägivaldne surm.
Evolutsiooni käigus ja liikide arenedes vägivaldsus kasvas, jõudes tänapäevaks inimeste vägivaldsuseni. Inimestel on umbes kaks protsenti vägivallast tingitud surmasid, mis on kuus korda suurem kui loomadel ehk inimest saab pidada kõige vägivaldsemaks liigiks.
Osa loomariigi esindajaid on väga vägivaldsed, kaasa arvatud primaadid ja inimesed, teised aga nagu vaalad ja nahkhiired elavad vägivallata.
Inimeste vägivald on komplekssne, kuna tuleb arvesse võtta nii psühholoogilisi, sotsioloogilisi kui evolutsioonilisi faktoreid.
«Inimeste puhul seostatakse vägivaldset käitumist kultuuriga, kuid tegelikult mängivad selle tekkes osa ka geneetilised eeldused. Evolutsioon tegi inimesed sellisteks, nagu nad on ja oma rolli mängis loomadest esivanematelt pärandina saadud vägivaldsus, mis inimeste puhul on võtnud äärmuslikud mõõtmed,» selgitasid käitumisuurijad.
Ei ole teada, et loomad pikaajalisi sõdu peaksid, küll teevad seda inimesed.
Šimpanside uuring näitas, et karjajuhtidest isased on kõige agressiivsemad ja sõjakamad ning nende testosteroonitase on kõrgem kui teistel isastel.
Isastel šimpansidel on testosteroonitase kõige kõrgem siis, kui läheduses on emased. Testosterooni suurenemine viitab siinkohal vägivaldsuse, mitte seksuaalse aktiivsuse kasvule, sest isased ei soovinud emastega kopuleeruda, vaid liigikaaslaste peal vägivallatseda.
Uurijate arvates on inimeste vägivaldsust mõjutanud ja muutnud sotisaalpoliitilised mõjurid. Teada on, et kui riik niiöelda monopoliseerib ja rangelt keelab vägivalla kasutamise, siis kahaneb üksikisikute vägivaldsus.
Kultuurinormid võivad mõjutada evolutsiooniga inimkonnale kaasa antud vägivaldset käitumist seda kontrolli all hoides ja kahandades.