Muuseumis avaneb poiste mängumaailm

Näitus Pärnu loodus- ja tehnikamaja huviringide õpilaste loomingust. Foto: Ants Liigus

Pärnu muuseumis on 29. märtsini avatud näitus ”Poiste mängud,” mis tutvustab kahe andeka poisi aastaid tagasi valmistatud suurepäraseid mänguasju ja tänapäeva poiste kätetööd.

Fantaasiamänge ja oma kujutlusvõime abil uusi maailmu luua on lapsed armastanud ajast aega. Pärnust pärit Tõnu Lauk ja Väinu Paas meisterdasid poistena endale aastail 1949-1955 terve ilmatäie nukke ning mängisid nendega ajalugu. Hiljem olid asjad mitu aastakümmet pööninguhämaruses peidus, kuni juba vanaisa seisuses Tõnu need leidis, korrastas ja näitusele seadis.

60 aastat tagasi Tallinnas Saue tänaval elanud poiste mängudest on alles jäänud nende fotode ja joonistustega illustreeritud rühmapäevik “Jars-Jamp”. Väljapanek päeviku sisust annab võimaluse heita pilk tollaste poiste mängudesse.

Tänapäeva esindavad auto- ja lennukimudelid ning robotid, mille on valmistanud Pärnu loodus- ja tehnikamaja poisid. Ekspositsiooni keskmes püüab pilku eelmisel aastal Pärnu vabakooli poiste valmistatud uhke paat.

Ajalugu mängumaaks

Koolipoisid Tõnu ja Väinu elasid arvutimängudest ning televiisori vilkuvast maagiast küllastumata maailmas. Sõjajärgses vaeses ajas lõid poisid oma fantaasiarikka mängumaa.

“Isetegemine õpetas ruumilist mõtlemist ja asjade keelt, mida tuleb õppida eluaeg,” rääkis Tõnu Lauk, nüüdseks tuntud metallikunstnik. “Aeg oli selline, et puudus oli vaid korralikust liimist ja väikestest naeltest, ülejäänuga saime hakkama. Tegime nii sõdureid kui nende riideid, mööblit ja maale, kõik segastiilis, sest mingeid spetsiaalseid raamatuid ega täiskasvanud juhendajaid meil polnud. Olime nagu väikesed jumalad oma maailmas!”

Kõigepealt lõid “jumalad” vanadest nukkudest ümber tehtud sõdurid. Traatskeletile õmmeldi emade riidekirstust pärit lapikestest ajastukohased rõivad, algul lapselikult kohmakate pistetega kehakatted, hiljem peaaegu täiuslikud nahkrüüd metallturviste ja sõrmkübarasuuruste kiivritega. Hiljem, poiste teismeikka jõudes tulid mängu naisedki – lopsakate kehakumeruste, ehete ja kohevate kleitidega daamid ja teenijannad.

Poisid tegid losse, millest kahjuks säilinud vaid uks ja paar akent, toredat puitmööblit ja väikesi portreemaale. Pisikesed puust suurtükid tulistasid ehtsa äkilise musta püssirohuga, nii et “sõjamehed” mõnel korral kulmudki kõrvetasid. Tinast valati tillukesi viskenuiasid ja kirveid, konservikarpide metallist nikerdati kauneid kilpe, mõõku ja raudrüüsid. Toredate detailidena võib väljapanekust avastada miniatuurseid gloobuseid, raamatuid ja laevamudeleid – kõik andekate poiste omalooming.

Mängureeglid ja päevikud

Poisid tegid oma sõdurid ja muud tegelased just nendeks mängudeks, mis parajasti käsil. Neile pakkusid põnevust väga paljud ajalooperioodid: rüütlid, keskaeg, indiaanlaste eluolu, Pärtliöö, Vana-Rooma, Vene-Prantsuse sõda. Vastava ajastu tegelased valmisid kohe poiste näppude all, olgu kõrtsimiljöös või lahingukeerises.

Oma väärtust kannavad mängudest säilinud paberid, kuhu üles tähendatud mängu legend, kulgemine ja reeglid, armee põhikirjad ja sõdurivanded. Näiteks saab teada, et soldat peab saama varguse eest viis päeva kartsa, aga kakluse eest neli päeva, kui verd välja ei löödud.

Kõik poiste läbimängitud ajalooperioodid on kirjas ühel suurel ürikul, mis lõpeb dateeeringuga 1955. aasta suvest. Viimane sissekanne on “Juuli 1955. Maailma lõpp”. Selleks ajaks olid sõbrad Laugu sõnutsi mängueast välja kasvanud.

Poiste mängude seiklusrikast maailma illustreerivad hästi ühe poistekamba päevikud, kus vallutusretkede kirjeldusi ilmestavad toredad fotod plankudel turnivatest ja kindlusi valvavatest väikestest sõduritest omavalmistatud mõõkade-kilpidega. Näitusesaalis saab veel vaadata filmi Tõnu Laugu kogust.

Näituse teostasid koostöös Tartu mänguasjamuuseumiga Marju Johanson, Margo Samorokov ja Elmar Trink, kujundasid Tõnu Lauk ja Janno Bergmann.