Eurolaulu Raadio

Video: Maailmas on alles viis kommunistlikku riiki

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kuigi Nõukogude Liitu ei ole enam ammu ja külm sõda on ka ajalugu, on tänapäeval siiski veel neid riike, mida saab pidada kommunistlikeks.

1980. aastal elas meie planeedil 4,4 miljardit inimest, kellest 1, 5 miljardit elasid 17 kommunistlikus riigis. Nüüd elab ikka 1,5 miljardit inimest kommunismi tingimustes, kuid Maa rahvaarv on kerkinud 7,4 miljardini, edastab seeker.com.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist tekkisid endistest liiduvabariikidest uued riigis, mis iseseisvununa valisid kapitalismi.

Nüüdismaailmas on alles vaid viis kommunistlikku riiki: Hiina Rahvavabariik, Kuuba Vabariik, Laose Rahvademokraatlik Vabariik, Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Põhja-Korea) ja Vietnami Sotsialistlik Vabariik.

Kuigi need riigid on end kuulutanud kommunistlikuks, ei ole nad siiski seda täielikult, vaid ka neis leidub kapitalismi ilminguid. Tänapäeva globaliseerumise tingimustes ei saa mitte ükski riik end täiesti eraldada.

Kuigi enamik ettevõtteid kuulub riigile, on seal siiski mõnevõrra ka eraomandit. Nende riikide ladvik räägib kommunismist ja sotsialismist, kuid see ladvik elab siiski jõukuses ja naudib kapitalismi pakutavaid hüvesid, mida rahva eest üritatakse varjata. Seega on tegemist kahepalgeliste ühiskondadega.

Kõige eredamaks näiteks on Hiina, kus alates 1980. aastatest on liigutud samm sammult turumajanduse suunas. Vietnam on samuti hakanud isolatsioonist vabanema ja on praegu kõige kiiremini kasvava majandusega Aasia riik.

Hoolimata majandusreformidest, on nimetatud riikide juhtimises ikka palju, mida saab pidada kommunistlikuks ja sotsialistlikuks. 

Maailma kõige isoleeritumaks riigiks peetakse Põhja-Koread, mis ähvardab lääneriike pidevate raketikatsetuste ja tuumasõjaga. Selles riigis on käibel «juche» filosoofia, mis tähendab ainult endast sõltumist.

Neis viies riigis on poliitilised repressioonid ja tsensuur tavapärased, näiteks takistatakse interneti ja sotsiaalmeedia kasutamist.

Kui kommunismi ideed hakkasid 19. sajandil levima, siis neid peeti uuendusmeelseteks ning 20. sajandil toimuski suur kommunismi «katsetamine», kuid tulevik näitas, et sellisel riigivalitsemissüsteemil ei ole pikka iga. Inimloomus juba on selline, et tahetakse võistelda ja kellestki paremad olla ning kõigi «ühepikkuseks ja ühesuuruseks tegemine» lõpeb krahhiga.

Seega saab neid viit viimast kommunistlikku riiki pidada jäänukiks, kus üritatakse hoida elus seda, mis tegelikult «suri välja» aastakümneid tagasi, kui Nõukogude Liit lagunes.