Kassid levisid koos farmerite ja viikingitega

Kass Foto: SCANPIX

Prantsuse Jacques Monod instituudi teadlaste uuring näitas, et kassid levisid maailmas koos farmerite ja viikingitega, kes suundusid uusi maid haarama ja anastama.  

Kasside levikust andsid pildi 209 iidse kassi jäänused, milles leiduvat DNAd uuriti, edastab seeker.com.

Millal kasside kodustamine aset leidis, ei ole täpselt teada, kuid nüüdne geenianalüüs lubab oletada, et kasside kodustamise üks kõrgpunkte oli põllumajanduse leviku ajajärgul.

Kasside kodustamine ja levik jagunes kaheks perioodiks. Esimene toimus Lähis-Idas, kust need loomad koos farmeritega levisid edasi Vahemere äärsetele aladele. Teine kodustamisperiood toimus Vana-Egiptuses, kus kassid olid jumala staatutuses ja selle tõttu neid mumifitseeriti. Sealt levisid kassid edasi Euraasiasse, kaasa arvatud Skandinaaviasse ja Aafrikasse.

Kasside kahele levikuperioodile viitab 209 kassiskeleti mitokondriaalse DNA uurimine. Mitokondriaalne DNA levib edasi emaliini pidi ja seda saab eristada tuuma DNAst, mis kandub edasi mõlema vanemaga.

Evolutsioonigeneetiku Eva-Maria Geigli sõnul on koerte kodustamist ja levikut rohkem uuritud kui kasside oma, kuid arheoloogilised leiud lubavad oletada, et kasside kodustamine sai alguse koos põllumajanduse tekkimisega.

2004. aastal leidsid arheoloogid Küproselt 9500 aasta taguse matmispaiga, milles oli inimene maetud koos kassiga.

Vana-Egiptuses algas kasside kodustamine ja kultus umbes 4000 aastat tagasi. 2014. aastal leiti Egiptusest Hierankopolisest matmispaik, milles olid kahe kassi ja nelja kassipoja jäänused, mis lubab oletada, et seal võis kasside kodustamine  saada alguse juba 6000 aastat tagasi.

Hiinast tehtud leiud lubavad arvata, et seal hakati kasse kodustama 5300 aastat tagasi. Kassiluude analüüs paljastas, et need kassid toitusid peamiselt närilistest, kelle põhitoiduks oli hirss.

See leid kinnistas teooriat, et kasside kodustamine langeb kokku põllumajanduse algusaegadega. Kassid tulid viljasalvedesse otsima närilis, kes toitusid teraviljast ning nimesed said aru, et kassid on kasulikud, kuna hävitavad närilisi.

Kasside teine kodustamise ja leviku laine leidis aset tuhandeid aastaid esimesest hiljem, toimudes neljandast sajandist eKr kuni neljanda sajandini pkr.

Uurijate sõnul leiti Põhja-Saksamaalt viikingite matmispaigast kasse, kes olid pärit Egiptusest, sest sellele viitas nende mitokondriaalne DNA. Need kassid olid surnud ja maetud umbes 700 – 1000 pKr.

Viikingite mereretkedel olid seega kaasas kassid, et need loomad hävitaksid laevadel olnud rotid ja hiired.

Uurimine paljastas veel selle, et geenimutatsioon, mis andis kassidele kirjud karvastiku, ei toimunud enne keskaega.