Reedel avati Fahle galeriis Raoul Kurvitza projekti MOMENTUM esimene episoodina näitus «Projekt MOMENTUM. Maalid, performance, tekst». Projekt MOMENTUM koosneb kolmest näitusest – episoodid MOMENTUM II ja MOMENTUM III jõuavad avalikkuse ette sügise jooksul.
Galerii ja video: kõmuline kunstnik Raul Kurvitz avas projekti MOMENTUM esimese episoodi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raoul Kurvitz on üldsusele tuntud oma meeldejäävate performance’te, installatsioonide ning video- ja muusikaloominguga.
Avangardistlike kunstiprojektide kõrval väärivad eraldi esiletõstmist ka Raoul Kurvitza maalid. Reedel avatav näitus eksponeerib Raoul Kurvitza poolt spetsiaalselt näituse «Projekt MOMENTUM. Maalid, performance, tekst» tarbeks valminud teoseid, avamisel astub kunstnik üle pika aja üles suurejoonelise performance’ga.
Sünergia hüvanguks on projekti kaasatud ka teisi autoreid: MOMENTUM I episoodi avamisel toob muusikalise metafüüsika ja Raoul Kurvitza loomingu vahelise sarnasuse välja Kiwa; näituse plakati on loonud Marko Kekišev.
Näituse kontseptsiooni avab Raoul Kurvitz järgmiselt: «Paar aastat tagasi hakkasin täheldama, et minu parema silma võrkkestale on ilmunud erakordselt häiriv M-tähe kujuline moodustis, mis oluliselt segab vaatevälja. Ning mis veelgi hullem - see suureneb pidevalt, ähvardades millalgi katta kogu reetina. Arstide sõnul on tegemist üpriski tavalise, silma niisutavate vedelike mullistuste kogumiga, milliseid esineb peaaegu kõigil ja mida «hõljukiteks» nimetatakse, ent kuivõrd oma vasakust silmast olen ma sünnist saati praktiliselt pime, tundus uudne olukord mulle üpriski hirmutav. Üsna samal ajal kohtusin ma aga vähemasti minu jaoks üllatuslikult tundmatu mõistega Momentum. Esmakordselt kuulsin vastavat terminit tutvustamist mittevajavalt rock-lauljalt Robert Plantilt, kes mulle antud intervjuus mainis: «... 70´datel oli momentum popkultuuris sedavõrd võimas, et me ei pidanudki muud tegema kui vaid oma muusikat». Nagu selgub, on tegemist füüsikaseaduste ühe keskseima mõistega, mis aga füüsika eestikeelses terminoloogias sellisena kuigivõrd käibel ei ole. Seda tõlgitakse küll pöördemomendiks, väändemomendiks või jõumomendiks, teinekord ka impulsiks. Samas üldistavalt momentumi või momendi kui niisugusena on see mõiste siinmail kasutuses harva. Ehk teavad füüsikud vastavaid asjaolusid täpsustada. Ilmneb, et peaasjalikult ingliskeelses kultuuriruumis, tõenäoliselt Lääne maailmas valdavamalt, on juba vähemalt 10 aastat tõusva trendina mõiste momentum käibel pea kõigis valdkondades rakendatava metafoorina, mille abil on igati tõhus ja otstarbekohane kirjeldada kõikvõimalikke protsesse ja sündmusi globaalpoliitikast spordini, muu hulgas viiakse läbi ka Momentum-kunstibiennaale. Muidugi esineb ohtralt ka selle termini kuritarvitusi ning ülemüstifitseerimisi, näiteks aktsiaturgudel.
Kokkuvõttes mõjus too «M» mulle ilmutusena, hakateski minu jaoks tähistama eelkõige Momentumit. Uurin selle mõiste varal erinevaid ilminguid tänase maailma rahvusvahelises poliitilises olukorras, sõjanduses, rahanduses, psühholoogias ja mujal mulle iseomasel, nihkesseviidud kombel. Käesolevaga esitan publikule vaatamiseks seeria uusi vastava mõiste kohaseid maale. Avamisel teen seekord ka performance´i. Remargina võib märkida, et füüsikalistes valemites väljendatakse momentum jätkuvalt tähega p mitte M, ning kas õnneks või kahjuks, on kõnealune M-taoline moodustis hakanud minu reetinalt viimasel ajal mõnevõrra taanduma».
Näitus jääb avatuks 7. oktoobrini.