USA Michigani ülikooli teadlaste sõnul ei sõltu pessimistlik hoiak niivõrd keskkonnast kui geenidest.
Pessimism on geenides?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
8. veebruar 2011, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pessimistidel on organismis teatud proteiini vähem ning selle tõttu tabab depressioon ja pessimism neid sagedamini, kirjutab Daily Mail.
Pessimistliku eluhoiakuga inimestel on vähem ajuproteiini neuropeptiid Y. Need inimesed reageerivad tugevamalt negatiivsetele ärritajatele ja füüsilisele valule.
Uurijate sõnul aitab varajane diagnoos ja sekkumine depressiooni ka teisi psüühikahaigusi ennetada.
Tulevikus võidakse luua igale patsiendile vastavalt tema geneetilise profiilile sobiv ravi.
«Tegime kindlaks biomarkeri, mida saab seostada depressiooni ja pessimismiga. Varasemates uuringutes keskenduti sellistele neurotransmitteritele nagu serotoniin, dopamiin ja noradrenaliin, kuid nüüd avastasime veel ühe pessimismi mehhanismi,» selgitas uuringus osalenud Jon-Kar Zubieta.
Uuringus kasutati kolme erinevat meetodit.
Esiteks jagasid uurijad katsealused kolme rühma. Esimesel rühmal oli vähe, teisel keskmiselt ja kolmandal palju neuropeptiid Y.
Siis uuriti katsealuste aju aktiivsust magnetresonantsi abil, samal ajal näidati inimestele erinevaid sõnu. Osa sõnadest olid neutraalsed nagu näiteks «materjal», osa negatiivsed nagu «mõrv» ja osa positiivsed nagu «lootusrikas».
Uuring näitas, et negatiivsed sõnad tekitasid madala neuropeptiid Y katsealuste prefrontaalses ajukoores aktiviseerumise. Neil katsealustel, kelle oli neuropeptiid Y tase kõrge, oli aju aktiivsus väiksem.
Järgmisena palusid teadlased katsealustel kirjeldada oma emotsionaalset seisundit enne ja pärast stressi tekitanud katset. Selles katses süstiti neile lõualihastesse soolalahust, mis tekitas umbes 20 minutiks mõõduka valu.
Madala neuropeptiid Y katsealused olid nii enne kui ka selle järgselt negatiivsemalt meelestatud kui ülejäänud katsealused. Teadlaste sõnul näitas see selgelt, et valu mõjutas neid rohkem.
Kolmandaks uurisid närviteadlased neuropeptiid Y inimestel, kellel oli diagnoositud depressioon ja sellega sarnaseid haigusi. Kontrollgrupiga tehtud võrdlus näitas, et nende seas domineerisid madala neuropeptiid Y isikud.