Skulptor Tauno Kangro jõuab nii heategevuslikule oksjonile kui ka maailmanäitustele

Staarskulptor Tauno Kangro Foto: Madis Sinivee

Eesti üks kuulsamaid skulptoreid Tauno Kangro ei väsi üllatamast — Prantsusmaal on väljas kaks  tema näitust, üks neist personaalne, ning Venemaal on neid tulemas samuti kaks. Kõige varem aga jõuab kunstnik rahva ette täna, kolmapäeval, kui restoranis Trühvel toimuval heategevuslikul õhtusöögil Lõuna-Aafrika laste toetuseks läheb oksjonile tema skulptuur, mille modelliks on olnud meie spordikuulsus Erki Nool ise.

Tauno Kangro, täna te panete heategevuslikult õhtusöögil restoranis Trühvel oksjonile midagi unikaalset. Millega on tegu?

Tõesti, täna tuleb seal oksjonile skulptuur, taies, mida muul moel kuidagi osta ei saaks. See on Erki Noole Reval Hotels Cup 2005. aasta auhind minu autorieksemplarina. Mõtlesin selle panna näitusele, seda müüa ei tohi ja ma pole seda kavatsenudki. Kuna nüüd tuli see võimalus, mõtlesin, et see kuju väärtustaks seda sündmust ja tehtud tööd. Selle kuju jaoks poseeris Erki Nool ise. Ta on väga hea koostööpartner, samas nõudlik, isegi kõik käeasendid on koos temaga läbi töötatud. See oli hea ja põnev töö. Erki lasi teha sellised originaalsed auhinnad, tegime neid 7 aastat, 7 ala ja ühe tahaksingi täna sinna heategevuseks tuua.

Erki oli siis modellina igal aastal kohal ja nägi vaeva?

Jah, ta viskas särgi maha ja näitas käteasendeid, mis oli mulle kui skulptorile huvitav. Ma ei teadnud, et kui on tuuletakistus, siis tuleb hoida ka sõrmed teatud asendites, see oli huvitav ja hariv. 

Kui pikk see protsess oli, hetkest kui tuli Erki Nool ja hetkeni, mil valmis skulptuur?

Umbes kaks kuud igal aastal ja ma käisin auhinnagaladel ka nende kätteandmisel aitamas. Need asjad ei tule nagu spordiski vaeva nägemata. 7 aastat koostööd Erki Noolega oli väga hariv.

Teil on oma karjääri jooksul olnud väga palju modelle, kas sportlane on eriline, intrigeerivam, huvitavam?

Igal modellil on isikupära see, mis teda väärtustab, on inspireerivamaid ja vähem inspireerivad. Erki Noole puhul oli ta väga teadlik, kuidas tema mõni kehaasend töötab, kuidas sõrmed peavad olema, see oli väga põnev. On mõned akrobaadid, kellega on sama huvitav olnud. Erki teadis, millised lihasegrupid kuidas töötavad, see töö huvitas teda ennastki ja ta oli kõik läbi mõelnud. Kui tellija ja modell on sama, siis on see eriti huvitav, sest töösuhe on teistsugune. Antud taies on 2005. aastast, 11 aastat on möödas, aga pilt on siiani silme ees, siinsamas ruumis, kus me vestleme, näitas ta kõike ette. Mulle meeldis, et ta on otsese ütlemisega, mulle see sobis.

Kas antud skulptuurist on raske loobuda?

Nii väärika eesmärgi nimel ei ole. Ma olin ta jätnud enda näituste jaoks, aga miks ta peakski ainult minu oma olema? Olen võtnud sellise põhimõtte, et tööd ei ole su omand, nad on nagu lapsed, kelle saadad maailma ja neil on siis oma elu. Nüüd on ilmselt selle taiese kord. Triatlonis on ujumine, rattasõit ja jooks, ka siin on selline jooksmise motiiv ja see sobib antud üritusele. Aga veidi kahju on mul küll, need on omad lapsed, aga see, et kujud peavad minu omad olema, see aeg on möödas.

Teil on toimumas palju põnevad ning suuri asju, millest Eesti rahval pole aimugi. Isegi Prantsusmaal on kaks näitust, kus need toimuvad?

Üks hästi suur on Saint Raphaeli lähedal suures unikaalses vanas veinimõisas, seal on suured kahemeetrised tööd väljas ja mõned, mis olid Vabaduse platsil maikuisel näitusel. Teine on Pariisis Eesti kunstnike ühisnäitusel, seal on väljas kolm tööd. Tulemas on kaks näitust Venemaal, üks on Helikon Operas 9.-19. oktoobrini, see on teatriteemaline ja  teatrijuht ise valis tööd välja, käis siin kohal, ta on Eesti fänn ja on siin lavastanud ning hindab meie teatrit. Ta tuli siia Vene kultuuriatašee kaudu ja leidis, et see teema tuleks kindlasti välja panna. Teatriteemal on maailmas vähe skulptuure tehtud. 21 nimetust taieseid tuleb sinna välja ja 16. oktoobril modelleerin ka seal kohapeal. Seal etendub sel päeval Estonia "Kratt". Mina olen seal kindlasti kohal, see on väga vägev täisetendus.

Idee on siis kokku viia teater ja skulptuur?

Otse lavale Saatana kõrvale ma ei lähe, las Kratt olla laval ja mina lava kõrval. Ma modelleerin fuajees ja jalutussaalides mõnda tegelaskuju. Oleks huvitav modelleerida mõnest Helikon Opera näitlejast ja kostüümist skulptuur. Tahan, et kui inimesed tulevad, näevad nad, kuidas ma olen alustanud, vaheajal tulevad vaatama, kuidas olen edasi läinud ja etenduse lõppedes näevad, kuidas see on valminud. Nad saavad kolm etappi sellest tõelisest loomise protsessist: algus, keskpaik ja lõpp. 

Ja teine Venemaal toimuv näitus? 

See tuleb Peterburis, Eesti Kultuuriväärtuste Amet ja Aini Härm on teinud tohutu töö, sinna lähevad Linnateater, Linnamuuseum ja neil tuleb uhke näitus. Mina lähen natuke teisel teemal, mul tuleb loomaskulptuuride ja maalide näitus, millest suur osa on väljas Tallinna Loomaaias perenäitusel. Ma kindlasti täiendan seda, sest Peterburis on suured ruumid ja näitus jääb sinna kaheks nädalaks.

Nii et käed-jalad tööd täis ja jätkub aega veel osaleda heategevuslikel üritustel? Kas sügis on kunstnikule uue energia aeg või on nüüd rahulikum? 

Vastupidi, see on ikka pigem heas mõttes lõpuspurt, kus tuleb hästi aktiivne olla ja eelneva aasta jooksul tehtud asjad konkreetseks viia. Näitused peavad välja minema nagu linnud lõunamaale rännates. See on hästi aktiivne ja tegus periood, ka uute tööde ja ideede aeg. Eile tegin Haapsalu Valge Daami uue mudeli. Maardus tuleb väga põnev konkurss, kuhu olen ühe töö juba esitanud ja esitan veel ühe. 1. oktoobril see suletakse ja siis näis, kes võidab, aga praegune periood on tõesti tegus. Uued projektid on oodatud, tulge ateljeesse ja teeme teoks!