Hingetohter Jüri Ennet annab nõu, kuidas seljatada hirmu

Psühhiaater Jüri Ennet Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Aegajalt tekib meis suurem või väiksem hirm eelseisvate töökohustuste ees, lahendust nõudvate probleemide või tulevaste võimalike murede ees. Mida siis teha, kui hirmutunne peale tuleb?

Hingetohter Jüri Ennet annab nõu, mida ette võtta hirmuga. Olgu see siis hirm alanud aasta, päeva, eesseisvate töökohustuste või lahendust nõudvate probleemide või lausa tulevaste võimalike murede ees.

Jüri Ennet: Hirm ja Julgus on nagu kaksikvennad. Nad võivad olla väga kasulikud. Ürgselt on ju paika pandud, et nad aitavad kohaneda ja eluga hästi toime tulla. Aga alates teatud hetkest võivad nad olla ka kahjulikud. Nii suur julgus, kui ka hirm. See võib olla nii sotsiaalsel tasandil või tervise tasandil või hingeelu tasandil. Väljundeid on halval hirmul küllaltki palju.

Ja kõige olulisemaid asju, mida siis tuleks teha on loomulikult põhjus kõrvaldada. Muidugi sel juhul, kui selle põhjus meile ikka teada on. See on kõige lihtsam variant. Aga on ka palju variante, kus põhjust kõrvaldada ei saa. Sel juhul saab suhtumist muuta.

Ja minu näide oleks siis selline. Võtkem näiteks jahe vesi, see on justkui hirm. Jaheda vee puhul on üks variant - oi, oi, kui kül see on! Võin külmetuda või nohu saada või kopsupõletiku saada ja isegi ära surra. 

Aga teine võimalus on - oi, kui tore! Näe, saan karastada! Algul käed, siis kõhukene ja siis kogu keha ja olengi siis varsti talisupleja!

Nii et esimene asi oleks, et kogu sellesse probleemistikku suhtuda siis nagu heasse võimalusse ennast hingeliselt, vaimselt, kui ka sotsiaalselt karastada. Oi, kui tore päev! Näed, need raskused, need hirmud ja probleemid on ees, aga..., nagu üks tark ütles, et see, mis mind ei hävita teeb mind tugevamaks ja kuna ma täna olen elus ning uus päev on algamas, siis mul on võimalus ennast karastada, tugevdada ja edeneda.

Seega number üks ja kõige tähtsam olekski suhtumine. See paneb 85-95 protsenti asju paika ning siis, kui on võimalik asjale juba rahulikumalt vaadata, siis vaadata, kus annab põhjuseid muuta, parandada, siis loomulikult ka neid mõjutada.

Ehk siis, põhiküsimus on ikkagi vaatajas? Mõni näeb, et klaas on pooltühi, teine taas et pooltäis.

Hoiaku küsimus on ülitähtis ja selles mõttes me ei peaks seda klaasi vaatama, vaid selle klaasi vaatleja ehk enda konkreetselt paika panema, et oleks usku endasse ja kaaslastesse. Et oleks lootust, et need asjad, mida me ette võtame isiklikult või siis koos kaaslastega, et need edenevad.

Ja nagu tark raamat ütleb, et usk, lootus ja armastus on olulised. Ehk et, kui me oma asju ja tööd ikka südamest teeme ja domineerib positiivsus, siis hirmul halba mõjuvõimu ei olegi. Kui ta ikkagi pisut on, siis ta aitab meil kohaneda ja karastuda.

Foto: Merike Lill

Julget pealehakkamist soovis ajakirja Psühholoogia veergudel hingetohter Jüri Ennet

Kui soovite kuulata Jüri Ennetilt põhjalikumat ettekannet, kuidas iseendas ja oma kolleegides positiivset suhtumist ja mõttemaailma kujundada, siis on võimalus osaleda 12. oktoobril toimuval psühholoogiakursusel «Saavutamise ja õnnestumise psühholoogia».

Kursusel annab kasulikke nõuandeid lisaks Jüri Ennetile ka tunnustatud psühholoog Anu Virovere.

Kursuse programmi kirjelduse leiate SIIT