/nginx/o/2011/02/07/511767t1h7ce3.jpg)
USA teadlaste sõnul ei ole Marsi maastik nii staatiline ja elutu, kui siiani on arvatud.
Marsi düünid «elavad»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NASA Mars Reconnaissance Orbiteri pildid paljastasid, et Marsi põhjapooluse ümber moodustunud düünid muudavad oma suurust ja kuju, kirjutab Science.
«See avastus näitas, et Marss ei ole kõikjal geoloogiliselt «surnud»,» lausus USA Arizona ülikooli uurija Candice Hansen.
Astronoomide sõnul tekkis Marsi düüniala umbes 30 000 aastat tagasi, mil sel planeedil puhusid praegusest tugevamad tuuled.
Marsi nüüdsed tuuled on üsna nõrgad. Seega on need düünid omalaadsed geograafilised ja geoloogilised fossiilid.
Arizona ülikooli teadlased tõendasid nüüd, et need fossiilsed düünid on siiski «elavad».
Teadlased uurisid HiRise kaameraga tehtud pilte düünidest ja avastasid neis muutusi. Nelja-aasta pikkuse uuringuperioodi jooksul tekkis düünides uusi vorme, nende suurus ja kuju muutus. Muutused toimusid 40 protsendil pildistatud alades.
Uurijad paljastasid, et ühel juhtumil oli aastaga liikunud 80 000 kuupmeetrit Marsi pinda.
«Oletame, et Marsi düünid on kogu aeg liikumises, kuid varasema tehnoloogia abil oli seda raske märgata,» lausus Hansen.
Uurijate sõnul ei teki muutused düünides, mitte tuule, vaid düünide peale tekkiva süsinikdioksiidi ehk kuivjää tõttu.
Kui temperatuur tõuseb, muutub kuivjää gaasiliseks. Gaas liigutab maapinna peenosi ja selle tagajärjel düünid «liiguvad». Sügavamal asetsev gaas võib välja purskuda väga tugeva jõuga.
Uurijad ei jäta tuuli siiski täiesti välja, sest väga väikseid muutusi võib pikema aja vältel tekitada ka nõrk tuul.