/nginx/o/2016/09/10/5815421t1h693f.jpg)
Ootamatult meie hulgast lahkunud Aarne Rannamäe andis neljapäeval saate "Hommik Anuga" salvestamisel oma viimase teleintervjuu, kus rääkis reisidest, praegusest päevapoliitikast ja tipphetkedest ajakirjanikutöös. ERR-is oleks Rannamäe alustanud 35. hooaega, tema saade "Vabariigi kodanikud" aga kümnendat hooaega, vahendab Menu.
/nginx/o/2011/12/03/861710t1h3f8e.jpg)
"Ei ole midagi erilist, viimased hooajad on kõik üsna ühesugused olnud. See number kümme on ilus vaadata, aga tegelikult ei mõtle sellele, läheb vana rütmiga edasi," ütles Rannamäe sügishooaja alguses saates "Hommik Anuga".
Rannamäe, keda on enda teenistusse kutsunud nii president Lennart Meri kui ka teised poliitikud, paljastas, et pole ennast pintsaklipslasena tundnud ning ERR-is on teda hoidnud hubasus, mugavus ja laiskus.
Rannamäe lisas, et meelde on talle jäänud paljud hetked ajakirjanikutöös, kuid ajakirjanikuna on olnud väga põnev 9/11 ja kõik, mis sellele järgnes. "See on nagu üks lõpmatu töö ja tööreis," selgitas ta.
Täna, 15 aastat tagasi oli Rannamäe tööl ja mäletab siiamaani, kuidas ta valmistus eetrisse minekuks. "Ma ajasin just lipsu ette, olin valmis grimmi minema ja läksin läbi EBU toa, kust rahvusvahelist pilti võetakse. Oli esimene pilt sellest, kuidas lennuk lendab torni. Ma mõtlesin, et vaata kui kihvt, täna saab saate lõpuloo, nagu praegu AK-s on, et lõpus on mingi tõsine, aga natukene kergem lugu, me ei teadnud ju, mis lennuk oli, ja minut või kaks võttis aega, ma sain aru, et nüüd on toimunud midagi hullu. Ja nii see läks, siis ma elasin eetris kõik järgmised päevad," kirjeldas Rannamäe pingsaid olukordi.
Kui 9/11 Rannamäele hirmu ei tekitanud, siis ohtlikke olukordi on tema ajakirjanikutöös ette tulnud. Kõige ohtlikum olukord juhtus Iisraelis Palestiina valimiste ajal piiripunktis. "Kerge hirmuvärin on hiljem tulnud, seoses konkreetsete olukordadega kuskil reisidel ajakirjanikuna. Midagi hullu ei ole minuga juhtunud, minu pihta ei ole keegi tulistanud, kuul on rauda tõmmatud, aga midagi konkreetset ei ole juhtunud, " rääkis Rannamäe.
Ta rõhutas, et sõjapiirkonda ei soovitaks ta ühelgi inimesel reisida, kuid lisas, et kellelgi pole võimalik ette ennustada, mis olukord talle ohtlikuks võib saada. "Mitte kunagi sa ei tea, mis sinuga juhtub. Selle peale ei tasu üldse mõelda, sest sinuga võib juhtuda ka siin samas telemaja taga, kuskil Harjumäel või oma voodis magamistoas," lausus Rannamäe.
/nginx/o/2013/01/21/1532276t1h1a4c.jpg)
Aarne oli tulihingeline jooksja
Rannamäe tunnistas, et on alati olnud äärmusest äärmusesse tegija ning see oli ka üks põhjus, miks ta mõne aja eest mööda Euroopat maratonidel käis jooksmas. Lõpuks ütlesid mehe põlved lihtsalt üles. "See oli natuke segane, hullumeelne ikkagi, ma oleksin pidanud rohkem passi vaatama, ühel hetkel sai küll. See oli keset Praha maratoni, mind tabas ka see maratoniturmismi hullus mööda Euroopat käia ja joosta. Kuskil 20. kilomeetril kõik oli hästi ja järsku tundsin, et ma enam ei viitsi, loomulikult ma lõpetasin ära, aga pärast seda jäigi soiku," meenutas Rannamäe oma viimast maratoni.
Oma tippajal jooksis Rannamäe 350-380 kilomeetrit kuus. "Ma räägin, et hull, ma elasin äärmusest äärmusesse ja mul oli püha eesmärk saada maratonis aeg alla nelja tunni," tõdes Rannamäe, kelle tippmargiks jäi 4 tundi ja 20 minutit.
Ta lisas, et tahaks uuesti jooksmisega alustada. "Mul on okas hinges, kui ma näen jooksvat inimest, sõidan autoga mööda, siis ma keeran pea ära ja mõtlen, et kuramus, ma tahaks ka. Häbi oli olla sohva peal lösakil. Süütunne oli nii suur, et kui sa vahtisid telekat ja lösutasid, siis mõtlesid, et ei, ma lähen. Mul ei olnud raske, mul oli raske oma tagasihoidmisega," ütles Rannamäe.
/nginx/o/2015/09/04/4451489t1h3492.jpg)
Aarne Rannamäe sündis 10. mail 1958 Tartus. 1976. aastal asus õppima Tartu ülikoolis ajakirjanduse erialal, juba siis sai tema eriliseks huviks välispoliitika. Lõpetanud 1981. aastal ülikooli, asus tööle ETVsse.
Rannamäe töötas pikka aega "Aktuaalse kaamera" ankruna, saate "Välisilm" toimetaja-saatejuhina, uudiste välistoimetuse juhina, iganädalaste raadiosaadete "Rahva teenrid" ja "Reporteritund" autori ja esinejana, kodanikuühiskonda edendava arutelusaate "Vabariigi kodanikud" autori ja saatejuhina. Tema tööde hulka kuuluvad dokumentaalsaated "Vahemere lihvimata teemant", "Demokraatia okkaline tee. Gruusia näide" jt.
Aarne Rannamäe alustas Eesti Televisioonis propagandasaadete toimetaja ja kommentaatorina 1981. aastal. 1990. aastal sai temast uudistesaadete vastutav toimetaja, 1993. aastast välisuudiste vanemtoimetaja. ETV uudisteprogrammi juhina töötas Rannamäe aastatel 1997-1999. Sealt edasi algas uudiste välistoimetuse juhtimine ja töö "Aktuaalse kaamera" ankruna, esinemine raadiosaadetes, saate "Vabariigi kodanikud" juhtimine ja toimetamine.
Silmapaistva ajakirjandusliku tegevuse eest on Aarne Rannamäed tunnustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga (2007) ja ERRi Valdo Pandi nimelise ajakirjanduspreemiaga (2008).
Vaata viimast saadet Aarne Rannamäega SIIT!