Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Pärnu kontserdimaja laval tantsib Kaie Kõrb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Baleriin Kaie Kõrb esineb tantsuetendusega Pärnu kontserdimaja laval esmakordselt.
Baleriin Kaie Kõrb esineb tantsuetendusega Pärnu kontserdimaja laval esmakordselt. Foto: Rahvusooper Estonia

Tuleva nädala lõpus jõuab Pärnu kontserdimajja rahvusooper Estonia, tuues külakostiks kaasa kahest tantsulavastusest koosneva balletietenduse ja Imre Kálmáni opereti “Silva”.

Tantsulavastus „Phaidra“ valmis Mai Murdmaa, Kaie Kõrbi ja Estonia ühistööna. „Phaidra“ põhineb antiikmütoloogial, Euripidese „Hippolytusel“.

Kasutatud on Benjamin Britteni vokaaltsüklit „Phaidra laulud“ ja nüüdisaegse Kreeka helilooja Iannis Xsenakise löökpillimuusikat. Muusika salvestas rahvusooperi orkester Mihhail Gertsi juhatusel.

Kaie Kõrbi kõrval tantsivad lavastuses Estonia solistid Aleksandr Prigorovski ja Anatoli Arhangelski ning laulab Juuli Lill. „Phaidra“ on kujundanud koreograaf-lavastaja Mai Murdmaa.

Tippkoreograafi looming

Peategelane Phaidra on armunud oma mehe poega, kes tema tunnetele ei vasta. Väljapääsu leidmata Phaidra tapab end. Lugu räägib armastusest ja selle saatuslikust jõust.

Priimabaleriin Kaie Kõrb nentis, et polegi varem Pärnu kontserdimaja laval üles astunud. “Phaidra on karakterroll ja Mai Murdmaa mulle väga omane lavastaja,” rääkis ta.

Praegu valmistub Kõrb väga aktiivselt mitmeks esinemiseks, tegutsedes samal ajal tantsuõpetajana nii Tallinna kui oma balletistuudios. “Kaksikud said novembris kolmeaastaseks, katsun nende kõrvalt ikka trenni teha,” lisas ta.

Samuti on Pärnu publikul esimest korda võimalus vahetult osa saada ühe maailma tipp-koreograafi George Balanchine’i säravast loomingust. Pärnu kontserdimajas tuleb ettekandele tema ballett „Who Cares?“ George Gershwini muusikale.

1937. aastal avaldas Gershwin soovi teha tuntud koreograafiga koostööd ja luua ballett „Goldwyn Follies“, kuid helilooja suri enne teose lõpetamist.

33 aastat hiljem lõi Balanchine balleti „Who Cares?“ Gershwini 16 laulule, sealhulgas hitid „I Got Rhythm“, „The Man I Love“, „Embraceable You“ ja „My One and Only“.

Nii sündis ballett pulbitsevast Manhattani ööelust, millele iseloomuliku atmosfääri loob Gershwini särtsakas muusika. Teose energia kumab igast Balanchine’i perfektse tehnikaga seatud sammust. Balleti on lavastanud Ballet du Capitole’i kunstiline juht Nanette Glushak.

Laupäeval näeb Pärnu laval kahel korral Imre Kálmáni operetti “Silva”.

Kálmán on Johann Straussi ja Franz Lehári kõrval kolmas Viini opereti suurkuju. Säravat, kirglikku ja sentimentaalset „Silvat“ peetakse Kálmáni loomingu tipuks ja operetiajaloo üheks tähtteoseks. Helilooja püüdis opereti süžeeliinile anda dramaatilist sügavust, seepärast võiks „Silvat“ pidada „La Traviata“ õnneliku lõpuga operetivariandiks. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui foksirütmid.

“Jah, ilma naisteta on …”

Lavastaja Mart Sander on tõdenud, et mõnes mõttes on „Silva“ valik kergema vastupanu teed minek. Samal ajal teavad meloodiaid „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“ isegi need, kes kunagi pole teatrisse sattunud.

“Lavastajale on see hea materjal: sellest võib teha kas pesuehtsa komöödia või rõhutada loo traagilist alatooni. Või siis rääkida vahetu lugu inimestest, kes sotsiaalsete süsteemide hammasrataste vahel lõksus olles ihkavad olla kõigest inimesed, kuid ei saa seda endale lubada,” ütleb Sander.

“Kuna selles ligi 100 aastat vanas loos leidub teravaid paralleele tänapäeva maailmaga, otsustasin neid rõhutada kaasajastamise asemel „vanutamisega“. Üritan lavastada etenduse, mis edastab moodsa sõnumi, vaatamata sellele, et tema visuaalne külg on rõhutatult, peaaegu karikatuurselt vanamoodne,“ räägib Mart Sander.
 

Märksõnad

Tagasi üles