Eesti Muusikaauhinnad 2020

Mida ei talu misofoonia all kannatajad?

FOTO: Panther Media/Scanpix

Austraalias Brisbane`is elaval naisel on diagnoositud haruldane häire, mis kannab nime misofoonia ja mis väljendub sellest, et ta ei talu teatud helisid.

Arstid dignoosisid praegu 24-aastasel Marina Sergeantil misofoonia, kui ta oli 16-aastane, olles enne seda kooli sööklas oma kaasõpilaste peale karjunud, et nad «lõpetaksid sigade moodi söömise», kuna nende mälumine teda häiris, edastab Daily Mail.

Sergeantil tekib teatud helisid, kaasa arvatud söömis- ja mälumishelisid kuuldes viha- ja paanikahoog ning ta peab neist helidest kaugemale saama, et maha rahuneda.

«Mind peletavad eemale nii söövad kui plaksutavad inimesed. Ma lihtsalt ei talu mõningaid helisid, need tekitavad mulle suurt piina,» nentis austraallanna.

Naise sõnul on ta haigus aastatega ainult hullemaks läinud, kuid täielikult ravida seda ei saa.

Sargeanti teatel  tekivad tal paanikahood näiteks kui keegi sööb, joob, naksutab sõrmi, kobistab küüntega laual ja sügab end. Samuti üritab eemale hoida väikelastest, kes sõrmi lutsivad ja nutavad.

2014. aastal otsis naine abi arstilt, kuid arsti arvates naine teeskles ja ta ei saanud abi. Lõpuks otsis ta internetist abi, leides misofoonia foorumi ja andmed arst Nolene Nielsoni kohta, kes ravib misofooniahaigeid visualiseerimistehnikate abil.

Sergeanti sõnul ravis Nielson teda paar kuud ja ta talub helisid juba paremini, üle aastate sai ta esmakordselt koos perega ühise laua taga süüa.

Misfooniahaiged on ülitundlikud teatud helide suhtes ja reageerivad neile negatiivsete emotsioonidega. Haigushoo korral tekib paanika, viha, segadus ning haigel tekib tahtmine rünnata ja siis helist kaugemale pääseda ehk tekib «võitle või põgene» reaktsioon.

Misofooniat võivad tekitada lisaks söömisele-joomisele ka hingamine, klõbistamine, koerte haukumine, telerist ja raadiost kostvad hääled, norskamine, luristamine, aevastamine ja veel palju teisi helisid. 

Tagasi üles