Video: kuidas Stephen Hawking on suutnud raske haiguse kiuste nii kaua elada?

Stephen Hawking Foto: SCANPIX

Amüotroofse lateraalskleroosi diagnoosi saanud inimestest 50 protsenti elab umbes neli aastat, kuid inglasest füüsik ja kosmoloog Stephen Hawking on elanud 13 korda kauem.

Hawking on üks kuulsamaid teadlasi, kelle teadustööd pakuvad huvi nii spetsialistidele kui võhikutele, lisaks on ta eeskujuks neile, kes põevad amüotroofset lateraalskleroosi, edastab seeker.com.

Hawkingil diagnoositi see haigus 20. eluaastate alguses ja praegu on ta 74-aastane, olles selle haigusega elanud aastakümneid. Samas ei ole haigus takistanud tal tegelemast oma lemmikteema kosmoloogia ja teoreetilise füüsikaga.

Amüotroofne lateraalskleroos on neurodegeneratiivne haigus, mis mõjutab nii aju, seljaaju kui lihaseid. Aju kaotab võime anda lihastele käske, kui lihased ei saa ajult enam käske, siis tekib atroofia, mis väljendub lihaste kõhetumises.

Amüotroofse lateraalskleroosi ühingu teatel elavad selle haiguse diagnoosi saanud inimestest umbes pool vaid 3 – 4 aastat, vaid kümme protsenti elab kauem kui kümme aastat. Hawking on selle haigusega elanud üle 50 aasta, olles «rekordiomanik».

Neuroloogide sõnul ei ole maailmas teada mitte kedagi teist, kes oleks nimetatud haigusega elanud nii pikka aega kui Hawking.

Arstiteadlased ei ole veel lõplikult lahendanud mõistatust, kuidas Hawking on suutnud kaua vastu pidada hoolimata, et haigus keha hävitab. Oletatakse, et teda hoiab elus tugev meel, pühendumine teadustööle ja ebatavaline elujanu. 

New York Times küsis mõnda aega tagasi Hawkingilt, et mida ta soovitaks teistele selle haiguse põdejatele.

«Keskenduge asjadele, mille tegemist haigus ei takista ja ärge kahetsega seda, mida te teha ei saa. Te keha võib kannatada haiguse käes, kuid te vaim on ju terve, kasutage meelt ja vaimu maksimaalselt,» teatas Hawking siis.