Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Video: miks läbikukkumine on kasulik?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Artikli foto
Foto: Panther Media/Scanpix

Paljud maailma kõige edukamad inimesed on enne edu saavutamist mitmel korral läbi kukkunud. Miks läbikukkumine on kasulik?

Mitte keegi meist inimestest ei ole eksimatud ja seda isegi olukorras, kus pingutame viimase piirini, kirjutab seeker.com.

American Psychological Association uuris, kuidas õpilased reageerivad, kui neile öelda, et läbikukkumine on lubatud. Teadlased andsid 111 õpilasele täita raskeid ülesandeid, kuid vaid vähestele öeldi, et ei juhtu midagi, kui nad ülesannetega toime ei tule ja läbi kukuvad.

Ülesanded olid nii keerulised, et mitte keegi õpilastest ei suutnud neid lahendada, kuid need, kes said «loa läbikukkuda» suutsid ülesandeid siiski paremini täita ja nende mälu oli parem. Need aga, kes tundsid end mittekompetentsetena, võis pinges olek ülesande täitmist ja ka mälu mõjutada.

Teises katses uuriti, kuidas saaks matemaatikaülesande lahendamise mitteoskamist enda kasuks pöörata. Uuringu kohaselt annab läbikukkumine õppetunni ning tulevikus ollakse selle tõttu nutikamad ja tähelepanelikumad.

Ühele grupile anti vastuste vihjeid, need õpilased tundsid end võimekamana ja suutsid ülesanded lahendada. Neil aga, kes ei saanud vihjeid, oli lahendamisega probleeme.

Järgnes teine katse, milles jällegi tuli ülesandeid lahendada. Siis suutsid esimesel korral läbikukkunud need teha paremini, kui need, kes esimesel korral edukad olid. Seega tehakse läbikukkumistest järeldused ja võetakse õppust.

Läbikukkumine tuleb tulevikku silmas pidades kasuks, kuid samas kohe millegi hästi tegemist ei saa halvaks pidada.  

Uuringud näitasid, et edukus ja toimetulemine annab eesmärkidele tugeva põhja, sama võib pikemas perspektiivis teha ka läbikukkumine. 

Tagasi üles