Video: miks inimeste tuharad on suuremad kui teistel loomadel?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Inimesed kuuluvad imetajate ja primaatide hulka, kuid inimestel on märgatavalt suuremad tuharad kui teistel loomadel.

Inimtuharad on praktilised, funktsionaalsed ja samas ka esteetilise välimusega, edastab seeker.com.

Ka loomadel on tuharad, kuid märgatavalt väiksemad kui inimestel ja ei jäta nii esteetilist muljet.

Inimistmik ja tuharad on unikaalsed, kuna Homo sapiens liigub püstises asendis, mitte ei ole vahepeal neljakäpakil ega roni pidevalt puudel.  

Inimesele annavad loomadest suurema istmiku suured tuharalihased,  mis on meie keha suurimade lihased ja mida on kolme liiki. Need lihased aitavad jalga juhtida ja puusaosa sirutada.

Ka loomadel on tuharalihased, kuid igal liigil on need erineva suuruse ja kujuga ning kinnituvad erinevalt.

Näiteks šimpansidel kinnituvad tuharalihased istmikuluu külge, see võimaldab neil loomadel puudel hästi ronida.

Inimestel seevastu kinnituvad tuharalihased puusaluu külge, võimaldades liikuda püstiasendis ja tasakaalus olles.

Enamik teadlasi on arvamusel, et inimestel on suured tuharad, kuna need lubavad kerge vaevaga liikuda püstiasendis ja hoiavad liikumisel keha otse ja tasakaalus.

Mis aga oli enne, kas suur istmik või püsti kõndimine? Arvutimudelid näitasid, et varajased inimesed hakkasid esmalt käima püstises asendis ja alles siis tekkisid suured istmikud. Kui suured istmikud oleksid olnud kohe, siis oleks olnud püsti käima õppimine raskendatud.

Loos on ka väike iroonia: meie suured tuharad on tekkinud püstiseismisest ja kõndimisest, kuid tänapäeval aitavad nad meil tunde istuda. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles