USA teadlaste uuringu kohaselt kaotas inimkonna kauge esiema, kes elas rohkem kui kolm miljonit aastat tagasi, oma elu tõenäoliselt puult alla kukkudes, kuna sellele viitavad paljud luumurrud.
Pildid ja video: inimkonna kauge esiema Lucy kaotas elu puult alla kukkudes (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maailma üks kuulsamaid fossiile, millest 40 protsenti leiti 1974. aastal Etioopiast, kuulub Australophitecus afarensis liigi esindajale, edastab Yle.
3,2 miljonit tagasi elanud isend, kellele teadlased andsid nimeks Lucy, oli surres 20. eluaastate alguses.
USA ja Etioopia teadlased uurisid Lucy luustiku kompuutertomograafia abil, et teha kindlaks, mis ta surma põhjustas. Ilmnes, et Lucy parema käe luudel on luumurrujälgi, mis viitavad kõrgelt kukkumisele, kuid samasugused luumurrud esinevad tänapäeval liiklusõnnetuse ohvritel.
Teadlaste sõnul kukkus Lucy puult jalad ees, kuid maapinna vastu tulles pani ta käed ettepoole. Oletatakse, et kukkumise tõttu tekkisid tal siseorganite vigastused.
Uurijad oletavad luumurdude järgi, et Lucy kukkus rohkem kui 12 meetri kõrguselt ning ta kiirus kukkudes oli üle 55 kilomeetri tunnis.
Lisaks käeluumurdudele on Lucyl luumurde ka koljul, vaagnaluus, vasemas õlaluus, paremas pahkluus, vasakus põlves ja roietes.
Lucy uurijaterühma kuulunud Texase ülikooli antropoloog John Kappelman sõnas, et Lucy üritas käte ettesirutamisega vastu maad maandumist pehmendada.
«Lucy oli maapinnale kukkudes teadvuse juures ja veel mõni aeg pärast seda, kuid ta vigastused olid rasked, mille tõttu ta suri tõenäoliselt kiiresti,» teatas Kappleman.
Varem arvati, et Lucy luumurrud pärinevad ta surmajärgsest ajast, mitte ei tekkinud enne surma.
USA Arizona ülikooli teadlase Donald Johansoni sõnul on Lucy luid varasemal ajal mitu korda uuritud ning tema arvates tekkisid luumurrud hoopis fossiliseerumise ja erosiooni tõttu.
Paleoantropoloog Tim White USA Berkley ülikoolist on seisukohal, et uues uuringus keskenduti luumurdudele, mida saab seostada puult kukkumisega, kuid veel paljud luumurrud jäeti uurimisest välja. White`i arvates ei saa olla kindel, et inimkonna varajane eellane puult kukkudes hukkus.
Uue uuringu teinud kaitsesid end, teatades, et Lucy luumurdudes ei ole märke paranemisest ja see viitab, et need tekkisid vahetult enne surma. Samuti on õlaluumurd selline, mida fossiilide juurest tavaliselt ei leia. Uude uuringusse kaasati ka ortopeed, kes kinnitas, et Lucy luumurrud on sarnased nende omadega, kes on kas kõrgelt kukkunud või autoõnnetusse sattunud.
Kui Lucy fossiil 1974. aastal leiti, siis täitis ta inimese sugupuus suure augu, kuid seni ei ole kindel, kas Lucy on inimkonna otsene esiema või kaugem esivanem.
Lucy näeb välja üsna ahvisarnane, kuid ta kõndis püsti nagu inimesed kõnnivad. Ta luude järgi arvatakse, et osa aja veetsid Lucy ja ta kaaslased puudel, kuid nad kõndisid ka maapinnal. Lucy luud ei ole sellised nagu ahvidel, mille tõttu puudel ronimine võis olla raskendatud ja allakukkumised sagedased.
Osa teadlaste sõnul on olemas tõendeid, et tänapäeval võivad ka orangutanid ja šimpansid puudelt kukkuda, kuigi nad kindlasti veedavad puudel märgatavalt kauem aega kui Lucy ja tema sugulased veetsid.