Video: Iisraelist leiti ristisõdade ajastu käsigranaat

Iisraelist leitud iidne käsigranaat

FOTO: Youtube

Iisraeli antiigiameti teatel leiti Põhja-Iisraeli rannikualalt ristisõdade ajast pärit, umbes 700 aasta vanune käsigranaat, mis oli mõeldud laevade hävitamiseks.

Granaat leiti mitu aastat tagasi, kuid leidja pere andis selle nüüd koos teiste leidudega üle antiigiametile, teatab seeker.com.

Ekspertide hinnangul oli see savist ja kaunistustega objekt omaaegne «Molotovi kokteil», olles täidetud kergesti põleva ainega, mida tunti kui Kreeka tuld.

Iisraeli arheoloogide teatel kasutati selliseid granaate eelkõige ristisõdade ajal 11. – 13. sajandil, kuid ka mamelukkide ajastul 12. – 16. sajandil, mil nende abil süüdati merelahingutes laevu. 

Granaadi leidis  Hadera elektrijaamas töötanud Marcel Mazliah, kelle antiigileidude kollektsiooni kuulub veel mitmeid haruldasi ja väärtuslikke esemeid.

Mazliahi pere teatel oli Marcel harrastusarheoloog, kes aastaid otsis iidseid objekte ja ta leidis ka selliseid, mille vanus on umbes 3500 aastat.

«Meie andmetel on enamik objekte pärit Süüriast ja toodud Iisraeli, leidude seas on ka ebatavalisi vanu metallobjekte,» teatas antiigiameti esindaja Ayala Lester.

Lesteri teatel pärinevad metallobjektid Iisraeli varajasest islamiperioodist (638 – 1099) ning need võidi suure tõenäosusega visata üle laeva parda.

Ristisõjad oli Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusus kaitsmiseks ja levitamiseks väljapoole katoliikluse kultuuriruumi.

Ristisõdade, mis jaotusid mitmeks sõjaks, algne eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, kuid ristisõdijad tegutsesid ka Euroopas. Näiteks sõjad Lõuna-Prantsusmaal katarite vastu ja Läänemere ümbruse ristiusustamine.

1096 – 1291 kestnud ristisõdade ühe põhjusena on ajaloolased tõstnud esile 28. septembril 1096 moslemivalitsejate antud käsku, millega kristlastel keelati Jeruusalemmas Püha Haua kiriku külastamine ning moslemitepoolset kiriku ründamist.

Tagasi üles