Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Rotid saavad vurrude ja tuule abil informatsiooni

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Rott
Rott Foto: SCANPIX

Uus uuring selgitas, kuidas närilised, kaasa arvatud rotid, suudavad kerge vaevaga süüa leida ja ilmamuutust ennustada.

Teadlaste sõnul tunnetavad rotid vurrude abil tuule suunda ja koos tuulega jõuavad nende ninna erinevad lõhnad, mille abil jõuavad nad toiduni, kuid samas aitab tuulemuutus neil ka ilma ennustada, edastab seeker.com.

Vana-Kreeka ajalooallikate teatel põgenesid rotid 373. aastal eKr Helikest, mida tabasid maavärin ja tsunami. Teadlased murdsid pikka aega pead, kuidas rotid looduskatastroofi suutsid ette tunda.

Uuringute kohaselt on rottidel väga hea tunnetus- ja haitsmissüsteem, mis aitab saada keskkonnas toimuva kohta infot.

«Uurimine näitas, et rottidel mägivad ennustamisel ja tunnetamisel rolli nii vurrud kui tuul,» teatas USA Northwesterni ülikooli teadlane Yan Yu.

Teadlased tegid emaste rottidega katse, pannes nad ümarale lauale ja lastel neile ventilaatorite abil tuulejugasid. Katse kestis kümme päeva ning selle aja jooksul said nad tasuks kas vett või suhkruvett. Rotid suutsid lõpuks kerge vaevaga teha kindlaks õhuvoolu, selle suuna ja õhus olevad lõhnad. 

Pärast neid katseid lõikasid teadlased rottide vurre natuke lühemaks ja kordasid katset. Rotid suutsid ka siis õhuvoole kindlaks teha, kuid nende efektiivsus oli 20 protsenti väiksem.

Rottidele on loodus andnud kaasa, et nad tunnetavad keskkonda vurrude abil, liigutades neid edasi-tagasi. Vurruliigutamise ajal nuusutavad rotid ja ka teised närilised õhku, kuna õhus leidub mitmesugust informatsiooni. Rottidel on teatud vurrukarvad,  mis kannavad teadusnimetust vibrissae ja just need mängivad lõhna ja õhuvoolude tunnetamisel rolli.

Cambridge`i ülikooli teadlase Nick Cromptoni sõnul on inimesed koos sipelgaõgijatega ainsad imetajad, kellel vibrissae karvad puuduvad. 

Tagasi üles