Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/10/03/79562t1h86b3.jpg)
Sellel aastal sai ajakirja Annals of Improbable Research liba-Nobeli keemiapreemia uuring, milles uuriti, kas Coca-Cola saab toimida spermitsiidina.
Deborah Andersoni uuring pärineb 1980. aastatest, mil ta küsitles Puerto Rico katoliiklikus koolis õppinud naistelt, milliseid rasestumisvastaseid vahendeid nad kasutavad, kirjutab cbsnews.com.
Teadlase sõnul levis 1950. ja 1960. aastatel jutt Coca-Colaga tehtavatest tupeloputustest, mis toimivat rasestamisvastase vahendina.
«Siis ei olnud rasestumisvastaseid vahendeid eriti saada. Nii usutigi, et Coca-Colas leiduv süsihape tapab spermatosoidid. Pudelit raputati, et jook purskama ja kihisema hakkaks,» selgitas Anderson.
Anderson katsetas nelja erineva koolajoogiga, mille sisse segati spermat. Dieetkoolat sisaldanud katseklaasis surid kõik spermarakud ühe minutiga. Hiljuti müügile tulnud tootes New Coke`is aga säilis 41 protsenti spermarakkudest.
«Sperma jõuab emakakanalisse sekunditega ning siis ei ole koolaga loputamisest kasu,» selgitas teadlane.
Keemiapreemia sai ka Taiwani uurija Chuang-Ye Hongi teadustöö, mis näitas, et Coca-Cola ega Pepsiga ei saa spermatosoide hävitada.
Meditsiinipreemia läks platseebotablettidega katseid teinud Duke`i ülikooli uurijale Dan Arielyle. Ta andis kahele katsealuste rühmale platseebotablette, mida väitis valuvaigistajateks. Ühele rühmale öeldi, et tablett maksab 2,5 dollarit ja teisele, et kümme senti.
Katsealustele anti siis elektrišokk. Kallimaid tablette pruukinud tundsid šokki saadest vähem valu kui odavamaid tablette pruukinud.
Dan Ariley uuring näitas, et ravimi hind mõjutab inimeste ootusi ning kallimaid ravimeid peetakse efektiivsemateks.
Majanduspreemia sai uuring, milles käsitleti, kas naised annavad mingeid signaale oma viljakate päevade kohta.
New Mexico ülikooli psühholoogid panid naised erootilisi tantse tantsima. Naised pidid uurijatele raporteerima, kui palju nad jootraha said, kas neil oli normaalne menstruaaltsükkel ning kas nad kasutasid rasestumisvastaseid vahendeid.
Kui naistel olid mitteviljakad päevad, ei olnud jootraha suuruses mitte mingit erinevust. Viljakatel päevadel said aga normaalse menstruaaltsükliga naised tavapärasest rohkem jootraha.
Liba-Nobeli arheoloogipreemia läks Brasiilia teadlastele, kes uurisid, kas metsloomad võivad arheoloogilisi väljakaevamisi ja inimeste arusaamu ajaloost mõjutada. Katsealusteks olid vööloomad.
São Paulo ülikooli teadlased Astolfo Araújo ja José Marcelino kaevasid neli auku, kuhu panid potikillud. Siis lasti sinna vööloomad ja neil lasti seal tuhnida. Loomad suutsid potikillud üles leida.
Bioloogiapreemia läks prantslastele, kes uurisid, kas koertel elavad kirbud suudavad hüpata kõrgemale kui kassidel elavad kirbud.
Rahupreemia sai Šveitsi eetikakomitee, mille sõnul on ka taimedel väärikus ning nende kahjustamise eest tuleb karistada. Seda seisukohta saavad enda heaks ära kasutada majaomanikud, kes ei viitsi muru niita.
Liba-Nobeli auhinnad antakse kõige veidramatele ja naljakamatele teadustöödele, mis on avaldatud maailma mainekates teadusajakirjades.