Alkohol, kanep ja aevastamine ei hävita ajurakke

FOTO: Panther Media/Scanpix

Seni levib arvamus, et ajurakke hävib ja nende asemele ei teki uusi, kuid teadlaste sõnul on inimaju võimeline end uuendama.

Iltalehti. fi kirjutab, et viimaste aastate uuringute kohaselt tekib näiteks mäluga tegelevas ajuosas hipokampuses iga päev umbes 1400 uut närvirakku.

Seega saab kindlalt öelda, et vanade surnud rakkude asemele moodustub inimajus uusi rakke. Ajurakkude uuenemisprotsess on osa ajutööst ja mõjutab aju seisundit.

Varasematel aastatkümnetel kirjutati palju, et alkohol hävitab ajurakke, kuid tegelikult ei pea see paika. Alkohol mõjutab aju, kuid selle üldist funktsiooni, mitte ei hävita selles olevaid rakke. Alkoholi mõjul kahaneb inimese täpsus ja hindamisvõime, samuti muututakse kohmakamaks ja võidakse komistada. Nende väliste märkide põhjalt arvatakse, et alkohol võib hävitada ajurakke.

1993. aastal tehti USAs uuring, mis näitas, et alkohoolikute ja alkoholi mitte tarbivate inimeste ajurakkude arvus ei olnud erinevust.

Joobes olekuga kaasneb pea, kolju ja aju kahjustamise risk. Arstide teatel satuvad joobes inimesed sageli õnnetustesse, mille tagajärjel saab peaosa kannatada, vigastus võib hävitada ka ajurakke.

Sama kehtib kanepi tarbimise kohta. Mitmed uuringud on kinnitanud, et kanep küll uimastab, võib tekitada psühhoosi ja viis skisofreenia tekkeni, kuid ei saa öelda kindlalt, et see aine hävitab ajurakke.

Ka aevastamist  seostatakse ajurakkude hävinemisega, kuna aevastades tekib nina- ja suupiirkonnas kolju sees rõhk. Rõhk võib lõhkuda veresooni, mille tagajärjel jõuab ajju verd, mis häirib närvikoe tööd, kuid selle tõttu ei hävine ajurakke.

Arstide teatel on aevastamine välkkiire sündmus, sellest ei teki piisavalt kõrget rõhku ja see ei kesta piisavalt kaua, et ajurakud kannatada saaksid.