Oxford: Trumpil on rohkem psühhopaatilisi jooni kui Hitleril

Oxfordi ülikooli psühholoogi uuringu kohaselt on USA vabariiklaste presidendikandidaadil Donald Trumpil rohkem psühhopaatilisi jooni kui natsi-Saksamaa diktaatoril Adolf Hitleril, samas jääb demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton oma psühhopaatiliste joontega Prantsuse keisri Napoleon I ja Rooma keisri Nero vahele.

Psühholoog Kevin Dutton kasutas standartset psühhomeetrilist mõõdikut Psychopathic Personality Inventory – Revised (PPI-R), uurides selle abil nii Trumpi, Clintonit kui veel ajaloolisi suurkujusid, edastab The Telegraph. 

Trump ega Clinton ei täitnud ise küsimustikku, kuid seda aitasid teadlasel täita Trumpi ja Clintoni isiksuse ja poliitika asjatundjad.

Adolf Hitleri psühhopaatiliste joonte punktisumma oli kokku 169, Trumpil oli mõnevõrra kõrgem – 171. Briti endine peaminister Margaret Thatcher sai 136 punkti ja 16. sajandil valitsenud Inglise kuninganna Elizabeth I  130 punkti.

Üldjoontes peetakse psühhopaatilisi jooni negatiivseteks, kuid teatud kontekstis ja riigijuhtide puhul võivad need olla positiivsed ja kasulikud. 

Seda kinnitavad Jeesuse ja Püha Pauluse psühhopaatiliste joonte punktid, mis mõlemal isikul oli 157.

Ajaloost on teada, et paljudel valitsejatel ja riigijuhtidel on ilmnenud kergeid «hulluse» märke.

«Nii suurepärastel kui viletsatel juhtidel on keskmisest rohkem psühhopaatilisi jooni. Tavaliselt on neil ka otsusekindlus ja otsustavus, mis aitavad edule kaasa. Samas ei näita nüüdne uuring, et keegi oleks läbi ja lõhki psühhopaat, vaid tõi ära kaheksa joont, mis viitab psühhopaatilistele isiksuseomadustele,» selgitas Dutton.

Ta lisas, et osa neid jooni nagu kartmatus ja suur stressitaluvus on juhtide juures positiivsed. Samas aga kergekäelised üldistused ja tuleviku suhtes liigselt muretu oleks aga negatiivsed. Raudse loogika ja «käe» abil juhtimist tegemist leidub nii tugevate kui nõrkade juhtide juures.

«Nii suurepärastel kui viletsatel juhtidel on psühhopaatilisi jooni, kuid edu tagab see, kui need on tasakaalus teiste joontega. Näiteks on kellelgi olemas mõjuvõim, kartmatus ja kindlameelsus, mis teevad temast tõelise juhi, kuid kui juurde lisada teiste süüdistamine ja süüdlaste otsimine, siis võime saada genotsiidialti demagoogi,» selgitas teadlane.

Uuringus mõõdeti selliseid omadusi nagu kartmatus, kindlameelsus, egotsentrism, külmaverelisus, enesekindlus, karisma, ebaausus ning empaatia ja südametunnistuse puudumine.

Uuring näitas, et Trumpil oli rohkem ühiskondlikku mõju ja kartmatust kui Hitleril, samas edestas natsidiktaator Trumpi makiavelliku egotsentrismi ja karmusega.

Clinton jäi Trumpist psühhopaatilistelt joontelt maha, kuid oli eespool Vana-Rooma tuntud türannist, keiser Nerost.

«Uuring näitas, et nii Trumpil kui Clintonil on juhile omaseid häid ja halbu jooni. Nüüd on aga valijate ja valijameeste teha, kes pääseb oma isikuomaduste ja poliitiliste vaadete tõttu Valge Maja Ovaalkabinetti,» lisas uurija.

Uuringu kohaselt on palju psühhopaatilisi jooni ka Inglise 16. sajandi kuningal Henry VIII, kes sai 178 punkti ning Briti kunagisel peaministril Winston Churchillil, kes sai 155 punkti.

Teatud ametialadel, kaasa arvatud äris, sõjanduses ja juriidikas on vaja negatiivseks ja isegi julmaks peetavaid isiksuseomadusi ja iseloomujooni. 

Tagasi üles