Miks on põhja pool herilaste mustad triibud laiemad?

Herilane

FOTO: SCANPIX

Herilased on kollase-mustatriibulised, olles nagu omamoodi ohumärgid, kuid mustade triipude laiusest sõltub herilaste jaoks veel midagi.

Soomlasest putukauurija Jouni Sorvari kogus mitu aastat andmeid Lõuna- ja Põhja-Soome herilaste kohta ja leidis, et herilaste mustad triibud on seda laiemad, mida rohkem põhja pool nad elavad, edastab Yle.

Herilased on kõigusoojased putukad, kelle kehatemperatuur muutub vastavalt välistemperatuurile. Mida jahedamas herilane elab, seda laiemad on ta kehal musta värvi triibud, kuna must tõmbab ligi päikesevalgust.

«Mustad triibud tõmbavad päikest ligi, soojus salvestub mõneks ajaks putuka kehas ja ta saab lennata ka madalate temperatuuride juures,» teatas Ida-Soome ülikooli keskkonna- ja bioteaduse instituudi teadlane Jouni Sorvari.

Ta lisas, et kollase ja musta kombinatsioon viitab hoiatusele, sama kombinatsiooni kasutavad ka inimesed, kui tahavad millegi eest hoiatada.

Näiteks pannakse mustakollasekirju teip paika, kus võib komistada või pea ära lüüa.

Herliaseuurija teatel andis loodus herilastele musta ja kollase värvi ohumärgina, et teised putkad ja loomad nad rahule jätaksid, kuna herilased on mürgised.

Ta tõi näite, et kui lind tabab herilase nii, et selle putuka nõel satub talle kurku, siis on suur tõenäosus, et herilane nõelab lindu ja lind saab vigastada. Kui herilane jääb linnu noka vahele mõnes teises asendis, siis ei ole oht nii suur.

On täiesti musta värvi herilasi, kellel puuduvad kollased triibud, ka nemad salvestavad oma kehasse päikeseenergiat ja saavad lennata madalate õhutemperatuuridega. 

Tagasi üles