5 küsimust Elmayonesale

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nicolás Calzetta aka Elmayonesa
Nicolás Calzetta aka Elmayonesa Foto: Karli Saul

Elu24 küsis konkursil Eesti Laul 2011 osalejatelt 5 küsimust. Vastas Elmayonesa

1. Iseloomustage oma muusikakollektiivi?

Elmayonesa on üks ülevoolavalt rõõmus ja rändaja hingega poiss. Pärast teismeiga, mida mõjutasid punk-rock, hardcore ja metal, otsustas ta lahkuda kodulinnast, et minna maailma avastama. Seiklused, mis saatsid
teda igal sammul, muutusid lauludeks - sinna põimusid erinevad keeled (katalaani, hispaania, inglise, poola, eesti) ja muusikastiilid (cumbia, reggae, hip-hop).

Elmayonesast sai kosmopoliitne artist, kelle muusika kõlab maailma eri paigus, kuid alati sama missiooniga:
panna tantsima ka politseinikud. Tema muusika on mõeldud kõigile, see läheb otse inimeste pähe filtriteta ja erapooletult.

2. Mille poolest on teie lugu just EESTI LAUL, milliseid Eestile omaseid kvaliteete ta kannab aastal 2011?

Minu laulu juures on oluline see, et see peegeldab ühte väga erilist hetke kaasaegse Eesti muusika areenil. See on midagi uut, autentset. Käesolev aasta on väga oluline, kuna Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, seega peaks Eesti valima laulu, millel oleks rahvusvaheline ulatus. Mu laul on mitmekesine: latiino rütmid miksitud elektroonilise muusika ja mu eesti keele flowga. Siin peegeldub tänapäeva Eesti ja ka see, mis on tulemas tulevikus.

3. Milline konkurenti peate kõige ohtlikumaks? Laulu, autori(te) või esitaja(te) poolest?

Võib-olla olen mina kõige ohtlikum, sest käin ringi nugade ja muude relvadega, aga loodan, et see ei mõjuta minu osavõttu konkursil. Osalevatest lauludest meeldivad mulle Meister ja Mari «Unemati»,  sest see esindab eesti folki, ja Kait Tamra laul «Lubadus»,  kuna see on suurepärane ballaad täis emotsioone ja lootust. 

4. Eesti Laul pole üksnes muusika ja sõnad. Kellega kavatsete lavashow ja kostüümide loomisel koostööd teha, et finaalkontserdil võimalikult edukalt esineda?

Täpselt, sellepärast töötab «Kes ei tantsi, on politsei» selles osas nii hästi. See pole üksnes laul, sellel on ka palju tausta. See esindab sotsiaalset nähtust, mis on hetkel Eestis toimumas. Eesti on muutumas kosmopoliitsemaks riigiks ning seega ollakse avatud ja valmis suhtluseks teiste kultuuridega, eestlased tahavad reisida ja tundma
õppida uusi kultuure ning välismaalased jällegi seovad ennast siinse kultuuriga ja austavad seda.

Enda show jaoks olen kokku pannud Eesti Tantsupõrandate Unistuste team’i Olen enda kahe parima sõbrannaga Nora ja Triinuga, kes tantsivad, oma hea sõbra Bashment King Tarrviga, kes keerutab plaate, ning MC J.O.C. on Kuninganna Katriniga tausta laulmas. Show kujutab endast kaasaegset illegaalset Sound Systemit, mis on täis attitude'i.

5. Igavikuline küsimus - kumb süsteem on õiglasem, kas žürii tehtud eelvalik või rahvahääletus. Mida arvate?

Ausalt öeldes ainus asi, millest ma hoolin, on rahvas. Rahvas paneb sind sinna, kus sa olema pead, ning see, et mina olen jõudnud siia, kus hetkel olen, on tänu rahva toetusele. Rahvas on see, kes määrab minu töö ja musitseerimise Eestis. Ja kes teab, ehk esitan oma kandidatuuri Tallinna linnapeaks, hiljem Eesti presidendiks, pärast lähen ÜRO-sse ja NASA-sse, saan miljonäriks ja suren hullu fanaatiku korraldatud atentaadis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles