Rahvusvahelise In Graafika festivali raames oli Pärnu Kunstnike Majas avatud Caroline Sada personaalnäitus "Tagasi kaosesse / Back to Chaos", kus mastaapsed formaadid vaheldusid intensiivsete pildiseeriatega. Plahvatused, tuli, suits ja vesi, kostümeeritud inimkehad, ekstreemsed situatsioonid - need olid selle näituse märksõnad!
Näitusest räägib lähemalt andekas fotograaf ise.
Millest oli inspireeritud sinu näitus Back to Chaos?
"Back to Chaos" näitus on eelkõige dokumentatsioonid Non Grata Diverse Universe performance tuuridest ehk inspireeritud kõigest tuuridel juhtuvast.
Kuidas kohtusid Non Grata performance grupiga?
Tundsin Al Paldroki juba mõnda aega kuni hetkeni, mil meile tundus loomulik siduda Non Grata tegemised minu tegemistega. Al võttis mu oma tiiva alla ja aitas mu loomingul täiesti loomulikult uue lehekülje pöörata.
Miks sa neid dokumenteerid-pildistad?
Eelkõige on meil koos olnud hea olla, see on omamoodi loominguline perekond, mis on tekkinud. Dokumenteerin, sest see lihtsalt tekib. Minu jaoks on see sama tavaline kui sukk enne saabast.
Kes on Caroline Sada?
Hea küsimus. Ma ei julge kindlalt vastust veel anda, sest ta on pidevalt pidevas arengus ja seega mõnevõrra püsimatu. Tahes tahtmata on aga kuidagi välja kujunenud, et eelkõige on ta koht kusagil kunstimaailmas. Ning kunst on tema jaoks ka elu iseenesest.
Mis on sinu taust?
Kasvasin üles Põlvas, fotograafiahariduse läbisin Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning erialaselt olen tööd jätkanud pealinnas.
Mis on sinu loomingu lähtekohtadeks, inspiratsiooniallikateks?
Disain ja looming, loodus ja loomad. Muinasjutud, tunded, maagia. Olen hingelt üsna romantiline. Ja no muidugi Non Grata grupiga koos annavad inspiratsiooni need inimesed minu ümber ja need minu jaoks õiglusjanulised ideed, mida nad edasi kannavad.
On su loomingul ka sotsiaalne aspekt, mida tahad oma piltidega saavutada?
Ma pole end veel maailmaparandajaks mõelnud aga kui midagi, siis kindlasti võiks see olla õiglus ja vabadus. See võimas tunne, alternatiivne ellusuhtumine ja suurema pildi nägemine. Arvan, et kõik peaksid lihtsalt oma südant kuulama, tegema midagi loomingulist ja kindlasti mitte ainult "pangas kella kaheksast viieni" töötama.
Mis on sinu kui kunstniku missioon?
Mulle meeldib kui inimestel on hea. Ma teen seda, mida oskan ja mis mulle naudingut pakub. Kõige mõnusam on vast see, et alati on midagi uut teha ja avastada, uute inimestega kohtuda, uusi jutte kuulda ja end ümbritsevast lõpmatut inspiratsiooni ammutada. Minu missioon on näidata ja jagada.