Millised veidrad elukad varitsevad köögi ukse taga?

Lapsest saadik kokaks saada ihanud Anthony Bourdain õppis ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees köögisügavustes avanes. Foto: Internet

Telekanalitelt Travel Channel ja Food Network tuttav Anthony Bourdain on kahtlemata tähelepanuväärne persoon, kes töötas end ligasest nõudepesijast New Yorgi trendirestoranide peakokaks.

See oli pöörane lugemine ― kindlasti üks haaravamaid teoseid, mis mulle viimasel ajal kätte on juhtunud. Inimestele, kes peavad lugu söögitegemisest ja uute maitsete otsinguist, tuleb kindlasti üllatusena, kui otseselt võivad need olla seotud ränga joomise, kontrollitud või vahel ka kontrollimatu vägivalla, narkootikumide, ehmatavate toidukäsitsemisvõtete ja metsiku turvamata seksiga kuivainete ruumis.

Otsingute teerägastikus ekslev Anthony Bourdain on gastronoomilise maailma Slash. Selles maailmas töötatakse seitse päeva nädalas seitseteist tundi jutti, pidutsetakse neli ning kui aega juhtub üle jääma, varisetakse korraks okseloiku puhkama. Kunagi ei jääda hiljaks ega haigeks ning töötatakse, hambad ristis, valu ja vigastuste kiuste.

Toit on sellisele vastuolulisele isiksusele ― et mitte öelda arrogantsele kaabakale ― nagu Bourdain suur seiklus ja ammendamatu adrenaliiniläte. Tema käsitluses ei ole see efektselt serveeritud hinna ja kaalu suhte kombinatsioon, vaid midagi märksa enamat. Nii tulebki kõnealust kirglikku raamatut võtta pigem kui suurepäraselt kirjutatud põnevusromaani, kus, tõsi küll, jagatakse ka kulinaarseid nippe.

Bourdain nimetab kokkasid ühiskonna ääremaade väärdunud palgasõduriteks, keda motiveerivad raha, veider elustiil ja sünge uhkus.
«...võib jääda mulje, et kõik reakokad on asotsiaalsed degenerandid, narkarid, pagulased, jõhkramat tõugu alkohoolikud, toiduvargad, litsid ja psühhopaadid,» kirjutab ta leheküljel 71 ning möönab, et see pole tõest üldse kaugel.

Eesti keeles on ilmunud palju häid raamatuid, mis räägivad toidust ja köögiuste taga avanevast maailmast. Nimetatud žanri absoluutne tipp on aegumatu meistri George Orwelli autobiograafiline šedööver «Pariisi ja Londoni heidikud», milles kirjeldatakse lõikava realismiga seda, mis toimus peente restoranide masendaval köögipoolel. Orwelli teost on oma eeskujuna mitu korda maininud ka Bourdain.

Pole päris kindel, kas sooviksin regulaarselt süüa Bourdainile iseloomulikes kaootilise õhkkonnaga, narkootikumidest ja alkoholist läbi imbunud köökides valju rock'n'roll'i saatel valminud roogasid, kuid tema raamatud on küll kraam, mida eelistan enamikule teistele kokalugudele. Kokk'n'roll!

RAAMAT
Anthony Bourdain, «Avameelselt köögist»
Inglise keelest tõlkinud Juhan Habicht
318 lk, kõva köide, teine trükk
Allikas: «Varrak»