Pronksiaja koljuoperatsioonil kasutati valuvaigistitena kanepit ja «võluseeni»
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. august 2016, 16:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anesteetikud ja anesteesia on osa tänapäevameditsiinist, lubades kirurgidel läbi viia operatsioone ilma, et patsiendid valu käes vaevleksid.
Venemaalt leiti kolju, millele oli umbes 3000 aastat tagasi tehtud trepanatsioonioperatsioon, kuid oli ka märke, et patsiendile manustati valuvaigisteid, edastab Siberian Times.
Uurijate sõnul kasutasid pronksiaja šamaanarstid valuvaigstajatena kanepit, «võluseeni», kadakat, tüümiani ja transsi viimist.
Kolju-uuring näitas, et inimesed oskasid teha keerulisi kolju- ja ajuoperatsioone, mille käigus koljusse auk kaabiti või uuristati, tuhandeid aastaid tagasi.
Iidsel ajal kasutati koljusse augu tegemist kui isik käitus kahtlaselt või ta oli šamaani arvates langenud kurjade vaimude küüsi.
Vene arheoloogid avastasid Krasnojarskist Anževski arheoloogiliste leidude väljakaevamispaigast kolju, mis aitab heita valgust iidsele meditsiinile ja operatsioonidele.
Novosibrski arheoloogiainstituudi uurija Sergey Slepšenko teatel ei jäänud proksiaja patsiendil muud üle kui usaldada «kirurgi», et tal on teadmised ja oskused, mis sellise operatsiooni jaoks on vajalikud.
Slepšenko arvates viisid iidsed meedikud patsiendi enne operatsiooni muutunud teadvuse seisundisse, kasutades selleks nii drooge kui näiteks šamaanitruummi.
Koljul oleva augu järgi arvatakse, et 3000 aastat tagasi elanud patsient oli pandud selili ja arst hoidis ta pead oma põlvede vahel või toetas vasaku käega, kui ta koljusse parema käega auku uuristas.
Teadlase teatel kirjeldas koljupuurimist ka Vana-Kreeka kuulus arst Hippocrates, kes elas märgatavalt hiljem kui Siberi operatsioon aset leidis.
Ei ole teada, millist objekti Siberi šamaanarst kolju puurimisel kasutas, kuid uurijad oletavad, et juba siis oli spetsiifilisi meditsiinilisi instrumente.
Ekspertide teatel ei surnud see patsient operatsioonil ega ka kohe pärast seda, vaid elas võrdlemisi pikka aega, sest koljul on näha paranemise märke.