Usain Bolt on ametlikult maailma kõige kiirem, Justin Gatlin mitteametlikult

Usain Bolt ja Justin Gatlin

FOTO: SCANPIX

Kõik teavad, et maailma kõige kiirem inimene on Jamaica sprinter Usain Bolt, kuid kas ikka on?

Teadlased tegid tuuletunneli katsed ja matemaatilised arvutused, mis näitasid, et 100 meetris teeb ameeriklasest dopingupatune Justin Gatlin mitteametlikult Usain Boltile ära, edastab The Independent.

Veel on teada, et tuul aitab kiiremini joosta sprindidistantse, kuid pikamaajooksudel on pigem takistuseks.

Usain Bolt krooniti nüüdsel Rio olümpial taas maailma kõige kiiremaks inimeseks kui ta sai 100 meetris kulla ajaga 9,81. Justin Gatlin sai Bolti järel teise koha ajaga 9,89, kuid varasemas tuuletunnelikatses edestas ameeriklane jamaicalast.

Briti Bathi ülikooli teadlase Christian Yatesi teatel mõjutab tuul üsna palju sprindidistantside jooksjate sooritusi.

Ta selgitas, et Gatlin jooksis 2011. aastal Jaapanis 100 meetrit 9,45 sekundiga, mis on selle distantsi kõige kiirem läbimine ja mis teeb Gatlini maailmas mitteametlikult kõige kiiremaks. Ta edestas Bolti  parimat aega 0,13 sekundiga. Gatlini sooritusele aitas kaasa kunstlikult tekitatud tagantuul, mille kiirus oli 20 meetrit sekundis.

Bolti kohta on veel teada, et ta jooksis Pekingi olümpial 2008. aastal uuel staadionil 200 meetrit ajaga 19,30 sekundit ja 100 meetrit 9,69 sekundiga. See tähendab, et kui võtta arvesse keskmine jooksukiirus, siis jooksis Bolt pikemat distantsi kiiremini.

Bolt püstitas 2009. aastal Berliinis joostes 9,58 sekundiga 100 meetri maailmarekordi. Siis mõõdeti, et lõigul 60 – 80 meetrit jooksis ta kiirusega 44,64 kilomeetrit tunnis, mis on rekordiline.  

Seega jääb Gatlini rekord alati mitteametlikuks, Boltile jääb aga alles maailma kõige kiirema inimese tiitel.

Teadlased tõid veel näite ajaloost, mil tuul, tegelikult selle vähesus, samuti rekordit mõjutas: britt Roger Banister vaatas 6. mail 1954 Oxfordis aknast välja ja leidis, et ühe miili ( 1,6 kilomeetrit)  jooksus rekordi püstitamiseks on liiga tuuline. Ta siiski ei loobunud, sest vahetult enne jooksu tuul vaibus ja ta tegi ajalugu, joostes ühe miili ajaga 3.59,4. Ta oli maailmas esmene, kes selle distantsi läbis alla nelja minutiga. Sellel juhtumil mängis rolli tuule vähesus.

Teadlasi huvitas veel küsimus, et kas maailma kõige kiiremaks inimeseks on tulevikus ikka  meessportlane või on selleks hoopis naine.

Uuring näitas, et nii meeste kui naiste 100 meetri jooksude ajad on aastatega kahanenud lineaarselt. Samas naiste aegade kahanemine on toimunud kiiremini. See lubab  oletada, kui trend jätkub, siis 2156. aastaks võivad naised olla 100 meetri jooksus meestest kiiremad.

Kriitikud ei arva nii, sest nende sõnul tuleb sprindidistantsidel võtta arvesse mees- ja naisjooksjate füsioloogilist erinevust, kaasa arvatud kopsumaht ja rasvkoe paksus. Selle kohaselt ei saa siiski maailma kõige kiirem inimene olla naissoost.

Tagasi üles