Itaalias tehtud uuring paljastas, et tuvide suunataju põhineb nende lõhnatajul.
Tuvide suunataju põhineb nende lõhnatajul
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
31. jaanuar 2011, 09:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui lindudel oli haistmisega probleeme, oli ka nende suunataju häiritud, vahendab Helsingin Sanomat väljaannet Journal of Experimental Biology.
Uurijad lasid Pisas kinni võetud tuvid lendu 40 kilomeetri kaugusel ning jälgisid neile paigaldatud GPS-seadmete abil, kas nad jõuavad koju tagasi.
Osale lindudest oli pandud tropp vasakusse, osale aga paremasse sõõrmesse.
Kontrollgrupi lindude lõhnatajule takistusi ei tehtud.
Tulemused näitasid, et sõõrmete sulgemine mõjutas lindude suunataju. Kui kontrollgrupi linnud lendasid koju kõige otsemat teed pidi, siis nii-öelda kinnise ninaga lindudel kulus selleks märgatavalt kauem aega.
Linnud, kelle parem sõõre oli kinni, oli probleeme kojujõudmisega enim ning nad tegid sageli peatusi. Uurijate sõnul näitab see, et parem sõõre mängib suunatajus tähtsat rolli.
Uuringut juhtinud Pisa ülikooli professor Anna Gagliardo arvab, et tuvidel on võime oma ümbrust haistmise abil kaardistada. Ehk nad teevad kindlaks, mis suunast mingi lõhn tuleb ning selle abil suudavad orienteeruda ka neile võõras ümbruskonnas.
Kui ühte sõõrmetest ei ole võimalik kasutada, siis kulub kauem aega lõhnade tajumiseks ja kaardistamiseks.
Uurija sõnul oli üllatav, et vasak ja parem pool mängib suunatajus erinevat rolli. See näitavat, et ka tuvidel on parema ja vasaku ajupoolkera ülesanded erinevad nagu inimeselgi.