„Rapuntsel“
Osades Mandy Moore, Zachary Levi, Donna Murphy, Ron Perlman.
Lavastanud Nathan Greno, Byron Howard.
1 tund ja 38 minutit.
Hinnang: hea.
Vaata kinode kavasid siit.
Vana lugu uues kuues
Teatavasti pani Disney filmistuudiole aluse üks hiir nimega Mickey, kuid tõeliselt edukaks tegid selle ikkagi animeeritud muusikafilmid, mis põhinesid populaarsetel muinasjuttudel.
Oma võimaluse suurel ekraanil esineda on saanud kõik tuntumad rahvalemmikud, alates vendade Grimmide Lumivalgekesest ja lõpetades „Tuhande ja ühe öö“ Aladdiniga. Nüüd on viimaks jõudnud järjekord Rapuntseli ekraniseeringuni, kuid muidu Disney’le nii omaseks saanud legendi ümberjutustamist sellelt küll oodata ei maksaks.
Lugu algab üsna tavalises võtmes. On üks kuningriik, mille valitsejanna haigestub lapseootel olles raskelt. Tema elu suudab päästa vaid üks maagiline lill, mille õies on peidus killuke päikesekiirt.
Nii annabki kuningas oma alamatele käsu hinnaline taim üles otsida, teadmata, et taime võlujõudu ihaldab veel keegi. Lill leitakse, kuninganna saab terveks, laps tuleb kenasti ilmale ning kõik on jälle õnnelikud, välja arvatud taimest ilma jäänud vana naine, kes lootis seda kasutada enda nooremaks muutmiseks.
Vihast kättemaksu haududes hiilib moor paleesse, kus avastab juhuslikult, et osa taime maagiast on üle kandunud vastsündinud printsessi juustesse. Vanaeit ei mõtle kaua ja röövib tüdruku, peites ta sügaval metsa sees asuvasse üksildasse torni. Peaaegu kaheksateist aastat hiljem leiab uljas seikleja Flynn Rider sealt uskumatult rikkaliku soenguga kena tütarlapse ja nende ühine seiklus lähebki lahti.
Nagu sisututvustusest võib juba aimata, pole Disney „Rapuntselil“ peale nimitegelase ja tema pikkade juuste algmaterjaliga väga palju ühist. Ühest küljest on sellest kahju, sest originaal pole kübekestki oma väärtusest kaotanud, teiselt poolt jällegi väärib filmitegijate soov vanale loole uus kuub anda kiitust. Eriti veel siis, kui sellega on enam-vähem hästi hakkama saadud.
Animatsioon on esmaklassiline. Kasutades ära kõiki modernse tehnoloogia võimalusi, on loodud värvikirev maailm, mis ei jäta kedagi külmaks. Süžee pole küll kõige värskem, kuid linateos selle all õnneks väga ei kannata. Nalja saab ja tegevust jätkub esimesest minutist viimaseni, mis pole ju ka kõige hullem tulemus.
Tõenäoliselt küll ei muutu „Rapuntsel“ samasuguseks klassikaks nagu paljud teised Disney toodetud linateosed, kuid head meelelahutust ja ajaviitmisvõimalust pakub see sellest hoolimata nii suurtele kui väikestele vaatajatele.