/nginx/o/2008/10/03/79265t1h8564.jpg)
Briti teadlaste tehtud geeniuuring näitas, et hiired hõivasid uusi alasid koos inimestega.
Uuring: hiired jõudsid Briti saartele koos viikingitega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul tõid viikingid Briti saartele hiired, vahendab STT väljaannet Royal Society.
«Muistsete viikingiretkedega kaasnesid ka hiired, kellele uus asupaik sobis ning kiiresti paljuneda võimaldas,» selgitasid uurijad.
Teadlased uurisid Suurbritannia 10 erinevast kohast pärit hiirte geene ning võrdlesid seda Skandinaavia hiirte geenidega. Tulemused näitasid, et mitmete saarte, kaasa arvatud ka Orkney saarte hiirtel on samad geenid Skandinaavia hiirtega.
Viikingid olid muinas-skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8. – 11. sajandil.
Nimetus «viiking» pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte. Viiking on siis «laheline» ehk meresõitja.
Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega.
Viikingid olid osavad laevaehitajad ja nende pikklaevade drakkarite plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid Islandile, Gröönimaale, Briti saartele ning Põhja-Ameerika rannikule. Euroopas rajasid nad mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka.