Miks loomabeebid suudavad kohe pärast sündi kõndida, kuid inimlapsed mitte?

Vastsündinu Foto: SCANPIX

Inimbeebidel kulub mitu kuud enne, kui nad kõndima õpivad, samas loomabeebid suudavad end peaaegu kohe pärast sündimist jalgadele ajada ja kõndida.

Teadlaste sõnul sõltub see ajust, sest inimeste aju kasvab ja areneb veel lapse kasvades. Samuti mängib inimeste juures rolli see, et lapse kolju peab mahtuma läbi sünnituskanali, edastab seeker.com.

Tähtis on ka inimese kahel jalal kõndimine. Kui inimeste eellased puudelt alla maapinnale tulid, siis käisid nad nagu ahvid neljal jäsemel. Kuid püstiasendisse tõustes tekkis muutus puusaosas, sest raskus läks alajäsemetele, selle tõttu kitsenes sünnituskanal.

Kahel jalal püstiasendis käimine nõuab suurt aju, samas ei saa suurt aju olla kohe sündides, sest siis ei saaks laps tavapärasel viisil sündida. Loodus lahendas selle dilemma, andes inimestele arengujärgus aju. Kolju ei ole enne sündi täiesti kokku kasvanud, vaid see leiab aset pärast lapse sündi. Paariaastase lapse aju on kaks korda nii suur kui vastsündinul.

Inimene areneb üsas üheksa kuud ja siis areneb ka aju, kuid aju kiire areng algab siis, kui laps hakkab kahel jalal kõndima. Võrdlus kaelkirjakuga: kaelkirjakubeebil on sündimise hetkeks aju täiesti välja arenenud ja selle tõttu suudab ta kohe neljal jalal käima hakata.

2009. aastal tegid Rootsi teadlased huvitava uuringu, milles heitsid valgust inimeste ja loomade erinevusele.

Nad uurisid 24 erineva imetajaliigi esindaja aju sel ajal, kui nad kõndima hakkasid ja võrdlesid aju suurust liigi täiskasvanud esindaja ajuga. Uuring näitas, et kui võtta arvesse aju suurus ja areng, siis kõik imetajaliigid, kaasa arvatud inimene, hakkasid kõndima samas arengupunktis.

Vahe inimeste ja loomade vahel on sellest, et loomade ajuareng toimub üsas lõpuni, kuid inimestel jätkub see ka pärast sündi.

Videot vaata siit.