Soe näärikuu toob külma küünlakuusse, arvasid esivanemad. Talvise moega aasta algus on kraadide järgi olnud tänavu pehmepoolne. Üksikud pakaseööd mõnes paigas üldist ilmaseisu Eestis ei muutnud.
Rahulikku ilma pole oodata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle maa oli enamasti pilves ja sajune, Lääne- ja Põhja-Eestis rohkem tuuline ja tuisune, Ida- ja Kagu-Eestis see-eest külmem. Mujal oli aga vahepealne. Nii eri nägu ilmaseisund üheselt pikemat külma ei paista ennustavat.
Tormine, tuisune ja sügava lumega näärikuu pidavat tähendama rohkeid vihmasadusid suvel ning sügisel. Mõttekam on siiski panustada lühema aja peale.
Vanarahvas märkas, et mida tuulisem küünlapäeva aegu, seda varajasem tulevat kevade.
Küünlapäev (2. veebruar) on järgmise nädala sees koos kuu loomise ja paari magnettormi päevaga sel ajal. Rahumeelset ilmaseisu need ei tõota. Muutused võivad toimuda kiirelt ja olla igas paikkonnas isemoodi nagu seni.
Valitsevad vähesed miinuskraadid. Ilm võib püsida tuuline: ikka rannikul tormisem kui sisemaal. Lumelisa tuleb hooti, kus vähem, kus rohkem. Libedusest ja jäitest pole pääsu.
Panen südamele: veekogudel (jõed, järved, kraavid), mis olid sügisel pilgeni vett täis, on paksu lume tõttu jää paksus väga ebaühtlane. Nii võib jääst ootamatult läbi vajuda.
Keeruline on tervisega kimpus olevatel inimestel. Rõhkkondade kiire vahetumine tekitab õhurõhu üles-alla kõikumisi, mis häirib enesetunnet.