/nginx/o/2016/08/09/5705753t1h7f6f.jpg)
Tallinna TV saates «Suvemiks» on jutuks «Force Majeure» nimeline street-performance ja selgitusi jagab Non Grata üks juhtfiguure, performance-kunstnik Al Paldrok, kes nendib, et paljud ei teagi, millega on tegu. «Performance on improviseeritud etenduskunst, milles ei tehta proove, see toimub publiku osavõtul, on interaktiivne ja lõpeb etteaimamatult,» selgitab ta.
Nagu ikka sellistel puhkudel, tekib ka reporteril küsimus: milleks on seda vaja korraldada, mis mõte sel on? «Miks on vaja üldse midagi korraldada, miks on üldse kultuuri vaja, miks on vaja midagi peale söömise ja magamise?» vastab kunstnik küsimusele küsimusega ja seletab: «See on kunstniku sisemine vajadus ja loomevajadus — osad kunstnikud maalivad, osad teevad skulptuure, osad aga etenduskunsti, see on samasugune kunstivorm nagu iga teine.»
Mis sõnaühend aga on «Force Majeure»? Al Paldroki sõnul tähendab see rahvakeeli looduslikku jõudu, mida ei suudeta valitseda. Nähtava etenduse käigus toimus publiku osavõtul performance-plahvatus, mille käigus põles ära Audi. «See on selline etenduskunsti vorm, kus ei saagi teada, kas see auto pidi põlema minema või mitte — midagi pidi juhtuma, aga mis, see polnud täpselt paigas,» jutustab kunstnik. «Jäi arusaamatuks, miks seda tehti, aga performance ongi selline asi — loodus ju ei küsi, et kas sa tornaadot tahad või mitte, ja sama asi on ka kunstietendusega, kus selleks loodusjõuks on inimkond, kes tekitaski selle olukorra.»
Taas tekib küsimus eestlaste suhtumisest sellisesse kunsti ja sellest, et kas nad tahavad sellest osa võtta. Al Paldrok ütleb, et eestlane pole mingi erakordne nähtus, ta on sama, mis saksa, ameerika või korea inimene ning igal rahvusel on oma helgemad pead ja laiem mass, kes ei huvitu eriti kunstist, etenduskunstidest ja sageli üldse mitte millestki. Eestis pole üldine protsent teine ja tegelikult on kõik kunstiteoses kinni.
Al Paldrok kinnitab, et ka tema on rahvas ja teda huvitab see, et ta saaks etenduskunstis osaleda. «Pahatihti on kunstis publik välja jäetud, ta ei saa selles osaleda ja miks sa siis pead teiste elu pealt vaatama?» küsib ta. «Performance ongi selle poolest hea, et saad ise osaleda, publiku ja looja vahe on ähmane ja publik on ise samuti looja. Inimesed tunnevad, et nad on osalejad ja see tekitab üldise sünergia, pole nii, et ühed teevad ja teised vaatavad ning selles ongi asja võlu!»
Jutuks tulevad ka kaks näitust Riias ja Pärnus ning kunstnik selgitab, et tegu on ingraafika näitusega, kusjuures Läti pealinnas on viis ja meie suvepealinnas kaheksa näitust. Riia Art Space on Baltikumi suurim näitusekeskus, kus on avatud Anonymous Bohi isikunäitus, Ameerika suur ülevaateline graafikanäitus, Toomas Kuusingu ning mitme Soome ja Läti kunstnike näitused. Pärnus on avatud Hiina, Prantsuse, Mehhiko ja USA kunstinäitused, mis asuvad Endla teatris, linnagaleriis, kunstnike majas ja Katlamajas. Kogu linnaruum ja näitusepinnad on festivali päralt ning näitused on avatud augusti lõpuni.
13. augustil toimuvad «Augustiunetuse» raames taas performance-etendused, esitletakse näitusetõid ja Pärnu viseofesti raames toimuvad filmiskriimingud. «Ja päike särab!» lubab Al Paldrok.