/nginx/o/2016/08/09/5704979t1hfee9.jpg)
Brasiilias Rio de Janeiros algasid 5. augustil XXXI olümpiamängud, mis kestavad 21. augustini, osaleb 206 riiki.
Rio olümpiamedalite «süda» on vanametallist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seeker.com andmetel on nüüdsete olümpiamängude medalite «süda» taaskasutusmaterjalidest nagu näiteks autode metall ja röntgenaparaadi osad.
Medalivõitjatel on komme saadud medalit hammustada, kuid lisaks kullale, hõbedale ja pronksile hammustavad nad ka taaskasutusmetalli.
Rio olümpiamängude korraldajate teatel koosnevad medalid 30 protsendi ulatuses vanametallist ning medalipaelad, mille abil medaleid kaela riputatakse, on valmistatud 50 protsendi ulatuses taaskasutatud plastikpudelitest.
2016. aasta suveolümpiamängude medalid on seni toimunud suveolümpiamängude medalitest kõige raskemad. 2488 väljajagatava medali diameeter on 85 millimeetrit ja kaal 500 grammi. Need medalid on keskelt pakemad kui äärtest.
Brasiilia rahapaja teatel on Rio olüpiamedalite «südamik väga vastupidav», kuna on vanametallist.
Rahvusvahelise olümpiakomitee on kehtestanud medalitele karmid reeglid, kuldmedalid peavad olema kaetud 99,9-protsendise puhta kullaga.
Kuldmedalis on 462 grammi hõbedat, mille puhtus on 92,5 protsenti ja ülejäänu on vask.
Rio nii kuld- kui hõbemedalite südamikus on taaskasutatavaid materjale, pronksmedalid on valmistatud Brasiilia rahapaja mittestandardsetest vaskmüntidest, millele on lisatud tina.
Rio olümpiamedalite ühel poolel on Vana-Kreeka olümpiasümbolid loorberilehed, teisel poolel aga Vana-Kreeka võidujumalanna Nike, Panathinaiko staadion ja Akropolis.
Komme anda olümpiavõitjatele kuld-, hõbe- ja pronksmedal sai alguse 1904. aasta olümpial USAs St. Louisis.
Antiikolümpial anti võitjatele võidu märgiks oliivipuu oks. 1896. aastal Kreekas Ateenas toimunud tänapäevastel esimestel olümpiamängudel anti esimesele kohale hõbemedal ja oliivipuu oks, teine koht sai loorberipärja ja kolmas koht vask- või pronksmedali.
Viimati anti täiskullast medalid olümpiavõitjatele 1912. aasta Stockholmi olümpial. Alates sellest on kuldmedalid enamjaolt hõbedast ja kaetud kullaga.
Rio olümpia kuldmedali väärtus oleks umbes 22 000 dollarit, kui see oleks puhtast kullast. Kuna 812 kuldmedalit on kaetud kullaga, siis nende igaühe väärtus on 564 dollarit. 812 hõbemedalist igaüks maksab umbes 300 dollarit ning 864 pronksmedalist igaüks maksab viis dollarit.