Kas kättemaks on magus? Või hoopis mõru?

FOTO: SCANPIX

Mis toimub  ajus, kui tegeletakse kättemaksuga? Kas see on magus, nagu arvatakse? Või hoopis mõru?

Ameerika Ühendriikide Washingtoni ülikooli teadlaste teatel on kättemaksus nii magus kui mõru pool ja kokkuvõttes ei pruugi kättemaks olla nii rahuldustpakkuv kui arvatakse, teatab seeker.com.

Kättemaks on tegelikult libedale teele minemine, kuna see võib kahjustada ka kättemaksjat. 

USA psühholoogid tegid rea katseid, milles katsealustel paluti lugeda uudiseid, mille seas oli lugusid al-Qaeda liidri Osama bin Ladeni tapmisest ja 11. septembril 2001 USAs toime pandud terrorirünnakutest.

Teadlased palusid katsealustel kirjeldada, milliseid tundeid need lood neis tekitasid. Ilmnes, et kättemaksulood tekitasid eelkõige ebamugavust ja halva meeleolu, vaid korraks tundsid katsealused kättemaksu üle heameelt.

Teadlasi huvitas, kas kättemaks on tõesti magus nagu arvatakse, kuid uuring kohaselt on kättemaks mitmetahuline, selles on olemas mitu poolt ja erinevaid emotsioone.

USA teadlased uurisid selle teadasaamiseks ka varasemaid samalaadseid katseid.

2004. aastal viis Šveitis teadlastegrupp läbi katse, milles osalejad said võimaluse kätte maksta neile, kes olid «ülekohut teinud». Aju-uuringutes ilmnes, et kättemaksu ajal aktiviseerus ajuosa, mida seostatakse heaolu ja tasuga. Ajuskaneering samas näitas, et kui kättemaks oli toime pandud, siis jõuti surnud punkti ning see ajuosa ei olnud enam aktiivne ja toimus meeleolulangus. 

2008. aastal tehtud uuringus oli katsealustel võimalus valida, kas nad valivad kättemaksu või ei vali.  Need, kes valisid kättemaksu, ei tundnud rahuldust, pigem olid ikka vihased ja viha kestis ka kümme minutit pärast kättemaksu.

USA teadlaste sõnul muutusid kättemaksjate tunded psühholoogilisest vaatepunktist aina keerukamaks.

Psühholoogid soovitavad kättemaksjatel meenutada Vana-Hiina filosoofi Confuciuse ütlust: «Enne kui asud kättemaksu teele, kaeva valmis kaks hauda».

Tagasi üles