Noorte laulu- ja tantsupeo karussell pöörleb taas

Eelmisel tantsupeol esinenud noortel tuleb taas lunastada peole pääs. Foto: Ants Liigus

Sel nädalal algasid XI noorte laulu- ja tantsupeo maakondllikud eelproovid, Pärnumaal kogunevad tantsijad esimeseks prooviks 2. veebruaril ja mudilaskoorid 9. veebruaril.

1.-3. juulini Tallinna lauluväljakul noorte laulu- ja tantsupeol “Maa ja ilm” osaleda soovijad harjutavad laule-tantse juba eelmise aasta sügisest, nüüd ühtlustatakse kogu Eestit hõlmavatel maakondlikel eelproovidel liigijuhtide käe all repertuaari.

Uuendused suurel peol

Seekordne pidu toimub seoses kultuuripealinna pidustuste tähistamisega algul kavandatust aasta varem ja esimest korda on nii laulu- kui tantsupidu lauluväljakul.

Rahvakultuuri keskuse Pärnumaa spetsialist ning selle peo Pärnu maakonna kuraator Kati Põldots kinnitas, et kahe peo ühendamine lauluväljakul ei tähenda peolesoovijate seas tavalisest suuremat konkurentsi.

“Kollektiive ei võeta vähem kui tavaliselt,” selgitas ta. “Lauljatel on ruumi ikka nagu tavaliselt ja tantsijate plats on niisama suur kui Kalevi staadioni muruplats, kus peod seni toimunud.”

Kuraatori sõnutsi ootab noortepidu, võrreldes varasematega, veel mitu muudatust. Noortepeole kohaselt on tänavuse peo liigi- ja üldjuhid noored tublid tegijad, vanemad ja kogenumad kolleegid toetavad neid assistentide ja mentorite rollis.

Uuendusena tuuakse laulupeo repertuaari rokilood, mida saadavad noorte rokkansamblid. Esimest korda kogunevad laulukaare alla rahvamuusikaansamblid.

Kuna 2011 on käsitööaasta, kaasatakse peoprotsessi seegi rahvakultuuri osa. Lauluväljakul avatakse ehtekoda, kus saab meisterdada ja näha paljude meistrite, eelkõige laste käsitööd.

“Kindlasti teevad uuendused peo korraldamise keerulisemaks, kuid selliste rahvamasside puhul mõeldakse kõik põhjalikult läbi ja kaalutakse kõiki võimalusi,” kommenteeris Põldots muudatusi. “Ühtegi otsust ei tehta üleöö, seega saame vaid usaldada ja toetada korraldajaid. Iga traditsioon vajab värskendust, muidu pole sellel pikka eluiga loota.”

Peoletahtjaid on palju

Praeguse seisuga on Pärnumaalt registreerinud XI noorte laulu- ja tantsupeole 77 kollektiivi ehk 1500 inimest. Kirjas on 26 tantsurühma 445 tantsijaga, 41 koori 995 lauljaga, üheksa võimlemisrühma ja kaks rahvamuusikakollektiivi.

Pärnu linnast on end üles andnud 79 kollektiivi ehk 2143 inimest, kellest peaaegu poole moodustavad lauljad 34 koori ja 1291 liikmega. Linna tantsijatest loodab peole pääseda 31 kollektiivi ehk 585 inimest. Veel soovivad osaleda kuus orkestrit, kaks rahvamuusikute ja viis võimlejate kollektiivi ning rütmimuusika ansambel.

Eelproovid Pärnumaa lauljatele-tantsijatele algavad järgmisel nädalal, kokku tehakse neid meie maakonnas kõikide liikide peale 19.

Esimene eelproov kannab Põldotsa jutu järgi pigem ülevaatlikku funktsiooni, veendumaks, kas õpetajad on õpilastele repertuaari selgeks õpetanud. Teises eelproovis ehk ülevaatusel tehakse märkmeid, millised kollektiivid võiksid peol osaleda. Kevadel toimuvad ettelaulmised ja -tantsimised ning maiks selguvad koorid, ansamblid ja trupid, kes tänavu peole pääsevad.

Peole pürgijad peavad läbima tiheda konkurentsisõela: rahvatants ja koorilaul on saanud taas noorte seas populaarseks, kollektiive on palju ja kõik lauluväljakule ei mahu.

Kõige suurem konkurents valitseb Põldotsa jutu järgi sel aastal hoopiski õpetajate rühmade seas, kus ühele kohale kandideerib neli rühma.

“Täiskasvanute kollektiivid ju noortepeole ei saa, kuid õpetajatel on see au olnud. Pärast eelmist üldpidu tekkis palju õpetajate rühmi, sest pidu oli väga ilus ja kõik tahavad ju neist südamlikest emotsioonidest osa saada,” rääkis Põldots.



Noorte laulu- ja tantsupidu

 XI noorte laulu- ja tantsupeo teema on “Maa ja ilm”. Tantsupidu jutustab loo sellest, kuidas laps läheb laia maailma rändama, kuid ilmapiirile jõudes hakkab ta oma väikest riiki taga igatsema ja kiirustab koju tagasi.

 Laulupeo teema on lapse kodumaa ja -rahvaga seotud lood. Tänavu tuleb esitusele üle 20 uue muusikateose ning eraldi kavaga esinevad esimest korda rokkmuusikud, rahvalaulikud ja suur koondorkester.

 Peo sümboliks on peadisainer Kristjan Mändmaa loodud tekstitriibulised seelikumustrid, mis eemalt vaadates tunduvad sõlmilised ja lähedalt hakkavad vaatajaga kõnelema. Samuti on kasutusel sõnatikandid ehk ehedad, rahvarõivastelt pärit tikandid sõnades “maa” ja “ilm”.

 Noorte laulu- ja tantsupeo programmijuht on Raul Talmar, laulupeo kunstiline juht Veronika Portsmuth, tantsupeo kunstiline juht Märt Agu ja tantsupeo muusikajuht Tiit Kikas.