Karme fakte Brasiilia ja olümpialinna kohta: «nagu filmi-Titanicu uppumine, kuid me vaatame ikka»

Olümpiatule tõrvik Rio kuulsa Jeesuse kuju juures Foto: SCANPIX

Brasiilias Rio de Janeiros toimuvad 5. – 21. augustini XXXI suveolümpiamängud, kuid neid mänge varjutavad mitmed probleemid, mis võivad eluohtlikud olla.

Nii sportlasi kui spordisõpru ohustavad Zika viirus, kuritegevus, saastunud õhk ja vesi ning kriitikute arvates tegi Rahvusvaheline Olümpiakomitee vea, et lubas mängud korraldada Rio de Janeiros, edastab news.com.au.

Redditis võttis olümpiafänn oma tunded ja mõtted kokku nii: «Brasiilia ja Rio meenutavad oma probleemidega filmi-Titanicu uppumist, teame et saabub katastroof, kuid me vaatame ikka».

Brasiilia on suur vastuolude maa, ühest küljest kaunis loodus ja huvitav kultuuripärand, teisalt aga palju julmust ja kuritegusid.

Fakt 1: aastaid on Brasiilia olnud seksuaalvähemuste lemmikpaik, kuna São Paulos toimub maailma suurim geiparaad. Samas üllatab see riik sellega, et pannakse toime palju seksuaalvähemuste vastu suunatud kuritegusid. Inimõigusaktivistide sõnul on seal nelja aastaga mõrvatud 1600 homoseksuaali ja transsoolist.

«Oleme välisilmale jätnud mulje endast kui avatud ja tolerantsest ühiskonnast, kuid tegelikult on palju homofoobiat ja seksuaalvähemuste vastu suunatud vägivalda, mis on aasta aastalt kasvanud,» teatas Amnesty International Brasiilia esindaja Jandira Queiroz.

Sotsioloogide hinnangul on Brasiilia ühiskonnas lõhe, mis tekitab vägivalda. Liberaalne poliitika on vastuolus macho-kultuuri ja kristlusega.

Brasiilias on alates 2013. aastast samasooliste abielud lubatuid, kuid pinna all vaadatakse sellele viltu.

Fakt 2: Brasiilia võitleb seni orjandusliku minevikupärandiga ning paljudes brasiillastes ja ka välismaalastest tekitab nördimust fakt, et Rio olümpiaküla on osaliselt ehitatud Aafrikast pärit orjade massihauale.

Kuni 1888. aastani jõudis Brasiiliasse orjadena viis miljonit meest, naist ja last, kes sunniti tööle kaevandustes ja suhkrurooistandustes. Tegemist oli maailma suurima orjade sisseveoga.

Kümned tuhanded neist surid üle jõu käivat tööd tehes, orjade järeltulijad lõid kommuunid, mis hakkasid kandma nime quilombo.

Rio Camorim Quilombo rajasid suhkrutootmises töötanud orjade järglased ning olümpiaküla üks osa, Barra Media Village 3, on ehitatud orjade massihauale.

2013. aastal ostis selle piirkonna kinnisvarafirma Cyrela Brazil Realty, mis võttis maha sadu puid, lõhkus jalgpalliväljaku ja orjapidaja villa, et teha ruumi uusehitistele.

Kinnisvaraarendajad tahavad meediaküla, mis hakkab tulevikus kandma nime Grand Club Verdant, müüa pärast olümpiamänge erakätesse.

«Ühel pühapäevahommikul saabusid buldooserid ja hävitasid kõik, mis ette jäi, kaasa arvatud sajandivanused puud. Minu jaoks on paik püha, sest sinna on maetud minu esivanemad,» teatas Camorim Quilombo esindaja Adilson Batista Almeida.

Quilombod on samas orjade järglaste vastupanu sümbolid ning Brasiilias praegu kehtiva seaduse järgi on järglastel õigus nõuda maad, kus nende esivanemad elasid.

Fakt 3: Brasiilia võimud on otsinud juba mõnda aega Quantanamo endist vangi, kes oli varem Uruguays, kuid nüüd võib peita end Brasiilias.

Süüria kodakondsusega 44-aastane Abu Wa’el Dhiab pääses Guantanamo vangilaagrist 2014. aastal  koos viie kaaslasega ja ta jõudis Uruguaysse.

Mõned kuud tagas märkasid Uruguay võimud, et mees on kadunud ja nende arvates võis ta minna naaberriiki Brasiiliasse.

Brasiilia võimude sõnul ei ole jälge, et Dhiab sisenes riiki legaalselt. Selle tõttu käivitati üleriigiline politseioperatsioon mehe leidmiseks, kuid see tõi kaasa rahva paanika.

Brasiilia väljaane O´Globo kirjutas viitega politseiallikale, et Dhiab üritas Brasiiliasse siseneda kolmel korral, kuid ta ei saanud luba, kuna ta nimi on rahvusvahelises terrorismis kahtlustatavate nimekirjas.

USA armee tabas Dhiabi 2002. aastal Afghanistanis ja ta oli 12 aastat terrorismikahtluse alusel Guantanamo vangilaagris.

Brasiilias otsitakse teda taga ja peetakse suureks ohuks nii kohalikele kui olümpiasportlastele ja -turistidele.