Mahavisatud plekkpurk võib tappa lehma?

FOTO: SCANPIX

Üks väike alumiiniumist joogipurk võib maapiirkonnas mahavisatuna jõuda karjamaale, kus on lehmad ja tappa mõne lehma.

Soomes Juvalas talu pidav Joel Puhakainen postitas paar päeva tagasi Facebooki kirja, mida on jagatud juba üle 5000 korra, edastab iltalehti.fi.

Lihaveiseid kasvatav mees vihastas, kui nägi oma maadel mahavisatud longeropurki, sest ta teab, milline on sellega kaasenda võiv must stsenaarium.

«Mitmed mu kolleegid on öelnud, et tühjad alumiiniumpurgid on suur probleem. Teeb meele mõruks, et nende loopijad ei saa aru, millise ahela nad käivitavad. Tuulehoog, suur veoauto ja inimese jalahoop või purgi lennutada kaugele,» lausus põllumees.

Ta jätkas, et purk võib sattuda lehmakarjamaale, kus loom võib seda hammustada, metallikillud jõuavad lehma siseorganitesse, tekitades haavandeid, mis võivad talle saatuslikuks saada.

«Tean juhtumeid, milles lehmad on metallpurgi tõttu elu kaotanud. Kui lehmal on terviseprobleeme ja pidev valu, siis võib ta muutuda ohtlikuks nii teistele karjas olevatele lehmadele kui omanikule. Surnud lehmadele tehtud lahkamine on paljastanud nende siseorganites haavandeid, verevalumeid ja paiseid,»nentis soomlane.

Puhakaineni sõnul oleks tema leitud longeropurk võinud sattuda põllule, kust ta saab oma lehmadele sööta. Pehmest alumiiniumist osakesed jäävad koristusmasina alla, kus need tükeldatakse ja korjatakse kokku koos loomasöödaga. Söödas olevad metallitükid võivad suure tõenäosusega jõuda lehma organismi, kus need hakkavad «lõhkumistööd» tegema.

Puhakainen loodab, et inimesed hakkavad ta Facebooki postituse peale mõtlema ja ei viska purke enam teedele-põldudele-karjamaadele.

«Laiskus ja ülbus on lõputu teema. Kui inimene jõuab osta plekkpurgis joogi, siis jõuab ta selle pärast tühjendamist viia prügikasti või taaraautomaati. Me kõik oleme vastutavad selle eest, et loomad ja loodus säiliksid sellisena, nagu need olema peavad,» lisas farmer.

Puhakaineni sõnul ei lähe ta linna ega hakka seal prahti maha loopima, küll aga teevad seda linlased, kes satuvad maale.

Tagasi üles