Video: miljoneid aastaid tagasi oli Maal supermanner, miljonite aastate pärast võib olla jälle

Pangea Proxima, ka Pangea Ultima

FOTO: speculativeevolution.wikia.com

Meie planeedil oli miljoneid aastaid tagasi, paleosoikumi ja mesosoikumi ajal, supermanner Pangea, mis tekkis 300 miljonit aastat tagasi ja hakkas lagunema 175 miljonit aastat tagasi. Seda ümbritses hiiglaslik Phantalassa ookean.

Teadlaste arvates kordub miljonite aastat pärast sama stsenaarium ja umbes 250 miljoni aasta pärast võib olla olemas uus superkontinent Pangea Proxima, kasutatakse ka nime Pangea Ultima, edastab news.com.au.

Teoreetiliselt tähendab see seda, et Austraaliast on võimalik sõita Prantsusmaale või Lõuna-Ameerika riikidesse ilma, et peaks ületama mõnd ookeani.

Samas on raske uskuda, et 250 miljoni aasta pärast – kui inimkond siis ikka alles on –, kasutaks keegi autot transpordivahendina.

Teadlaste hüpotees uue hiigelmandri kohta põhineb tektoonilistel uuringutel.

Geoloogi Christopher Scotese teatel on juba 50 miljoni aasta pärast Aafrika ja Lõuna-Euroopa peaaegu koos ning Austaalia liigub kokkupõrkekursil Aasiaga.

Mandriliste ja ookeaniliste maakoorte osade uurimine näitas, et mõni neist liigub aastas 30 millimeetrit, mõni aga viis korda kiiremini.

Scotese sõnul aitab mandrilaamade liikumine ennustada, milline näeb meie planeet välja 50–70 miljoni, kuid ka 200 miljoni aasta pärast.

«Tegemist on «krimiuurimisega», milles kurjategijateks on «mandrilaamad». Kuna ei ole pealtnägijaid ega pildistavaid kaameraid, siis tuleb leida tõendusmaterjale, mis juhtunut ja juhtuvat aitavad kirjeldada,» selgitas Scotese.

Scotese ja ta kolleegid uurisid väga vanasid korallriffe, mis pärinevad 300 miljoni aasta tagusest ajast. Teadlase sõnul annab minevikus toimunu viiteid tulevikus toimuda võiva kohta. Samas ei saa milleski sada protsenti kindel olla, kuna geoloogilised ja tektoonilised protsessid ei ole alati ennustatavad.

Scotese ennustus, et 250 miljoni aasta pärast on meie planeedil uus superkontinent, võib paika pidada, kuid ei pruugi. Üks asi on kindel, jätkuvad tektoonilised liikumised, mis kulgevad nii vertikaal- kui horisontaalsuunas.

Tagasi üles