/nginx/o/2016/08/04/5684477t1h936c.jpg)
Teadlasi on pikka aega huvitanud, kuidas varajased inimesed kliima jahenemise tingimustes ellu jäid, samas kui neandertallased karmides tingimustes välja surid.
Mis aitasid jääajal ellu jääda? Hundinahksed parkad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurimine näitas, et loomanahkadest rõivad, mis olid tänapäeva parkade eeskäijad, kaitsesid hästi külma eest, edastab seeker.com.
Neandertallastel olid enamjaolt õhukestest hirvenahkadest rõivad, mille tõttu oli neil külm. Pideva jaheduse tingimustes ja kergelt rõivastatuna oli keeruline ellu jääda.
40 000 aastat tagasi oli siis neandertallaste üheks väljasuremise põhjuseks kliimale mittesobiv riietus.
Kanada ja Šotimaa teadlased uurisid, milliste loomade nahast võisid varajased inimesed endale rõivad valmistada, need pidid olema nahad, mis hoidsid soojas.
Teadlastemeeskond, keda juhtis Šotimaa Aberdeeni ülikooli arheoloog Mark Collard, võttis uuringus aluseks loomaliikide levikualad ja saadud andmeid võrreldi Euroopa aladel eksisteerinud kolme kultuuri, Mousteriani, Aurignaci ja Gravetti, piirkondadest leitud arheoloogiliste jäänustega.
Mousteriani kultuuri seostatakse neandertallastega, nüüdisinimesi aga Aurignaci ja Gravetti kultuuriga.
«Jõudsime järeldusele, et üht imetajaliiki kasutasid nüüdisinimesed kõige rohkem jahedusse sobivate rõivaste tegemiseks,» teatasid arheoloogid.
Nad lisasid, et nüüdisinimesed tegid oma riided eelkõige jäneslastest, koerlastest, kelle hulka kuulub ka hunt, ja kärplastest.
56 inim- ja loomjäänuste leiukoha leiud näitasid, et seal oli viiteid hundinahale. Just seda nahka kasutavad tänapäeval polaaraladel elavad inimesed. Samas neandertallaste luustikeleidude paikadest ei leitud viiteid huntidele.
«Hundinahk hoiab hästi soojust ja sellest valmisid jääajal parkad. See nahk kaitseb tugeva tuule ja lume eest, olles samas vastupidav,» teatasid teadlased.
Aurignaci ja Gravetti kultuuri paikadest leiti palju hundijäänuseid, samas kui Mousteriani kultuuri kohtades need puudusid.
«Just õige sooja naha leidmine aitas nüüdisinimestel paremini toime tulla ja ellu jääda, olles nende kahe inimliigi vaheline suur erinevus,» sõnas uuringut juhtinud Mark Collard.
Ta lisas, et jääaja madalate temperatuuride juurest tekkis kergelt alajahtumine, sõrmede, varvaste ja nina külmumine ning kui puudus õige riietus, siis saabus surm.
Õige riietus mõjutas ka seda, kas suudeti toitu otsida ja järglasi saada. Neandertallaste puhul oli õhuke riietus takistuseks, sest energiat oli vähem ja paljud igapäevaelu tegevused soikusid. See mõjutas otseselt liigi mittekestmajäämist.
Teadlaste sõnul ei ole veel selge, miks neandertallased jätkasid kliima külmenedes õhukeste riiete kandmist, mitte ei otsinud võimalusi end soojemalt riidesse panna.
Teooria kohaselt ei olnud neandertallased nüüdisinimestega oma intelligentsuselt võrdsed. Nad ei saanud aru, milliste loomade nahad võivad neil aidata paremini ellu jääda ja sooja anda.