Kuidas õnnestus Trumpil pääseda Vietnami sõtta minekust?

Donald Trump

FOTO: SCANPIX

USA vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trump pääses 50 aastat tagasi Vietnami sõtta minekust, kuid seoses hiljutise skandaaliga esitati taas küsimus, et kuidas ta pääses.

USA ja Briti meedia teatel  lahvatas Trumpil 2004. aastal Iraagis hukknud moslemist sõduri perega sõnasõda, mille tõttu sõduri isa Khizr Khan hakkas sorima Trumpi militaarminevikus.

Khan sõnas demokraatide kongressil, et oma kampaanias moslemeid rünnanud Trump ei ole USA eest kedagi ohvriks toonud.

Skandaal tekkis, kui Trump küsis, et miks Khani abikaasa laval olles sõnagi ei öelnud ja kas naisel keelati rääkimine. Sõjakangelase pere kritiseerimine tõi kaasa selle, et Trumpi enda parteikaaslased asusid teda ründama.

The New York Timesi teatel on ka varem jõudnud avalikusse infot, mille kohaselt Trumpil õnnestus vältida Vietnami sõtta minemist. 1968. aastal värbas USA sõjavägi sadu tuhandeid noori mehi Vietnamisse sõdima, kuid siis 22-aastasel Trumpil õnnestus sellest pääseda, saades viis korda ajapikendust.

Neljal korral sai ta ajakpikendust ülikooliõpingute pärast, kuid viies kord on natuke segane. Trumpi enda väite kohaselt oli ta siis edukas sportlane, kuid tal oli jalavigastus, mille tõttu ta sõjaväekõlbulikuks ei tunnistatud.

Trump teatel edastas arst värbamiskomiteele meditsiinidokumendid ja kirja, milles näitas, et ta ei ole sõjaväkke minemiseks sobilik. Samas Trump ei maininud oma arsti nime ega saatnud meediale ka arsti kirja koopiat.

2011. aastal teatas Trump telekanali Fox intervjuus, et vaatas, kuidas televiisorist loeti ette need isikud, kes saadeti Vietnami sõtta, kuid teda nende seas ei olnud. Arst andis talle vabastuse enne, kui lõplik nimekiri sõtta saadetavatest avalikustati.

Vietnamisse mineku asemel jäi Trump New Yorki ja hakaks tegelema isalt päritud kinnisvaraäriga. Trump on mitmes intervjuus rõhutanud, et ta oli Vietnami sõja vastane ja nii või teisiti ei oleks ta sellesse sõtta läinud.

Presidendikampaania ajal on Trump lisaks teistele «kuumadele» teemadele tekitanud skandaali ka Vietnami sõja kommentaaridega. Tema sõnul ei ole Vietnami sõjas sõjavangi langenud John McCain sõjakangelane, sest ta lasi vaenlasel end tabada. McCain oli 2008. aastal vabariiklaste presidendikandidaat. 

Esile on kerkinud samuti Trumpi 1990. aastate raadiointervjuu, milles naistemehena tuntud Trump nimetab suguhaigustest pääsemist «isiklikuks Vietnamiks».

Wikipedia: Vietnami sõda (1955–1975) oli Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik.

Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Tõukeks sai 1964 Tonkingi lahe intsident ning Johnson väitis, et USA laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada Indohiinas USA sõjaväeüksusi.

Tagasi üles