Briti arheoloogid leidsid legendaarse kuninga Arthuri sünnipaiga?

13. sajandi käsikiri, millel on kujutatud kuningas Arthurit ja hiiglast Foto: SCANPIX

Briti arheoloogid teevad väljakaevamisi Cornvallis Tintagelis, kus on palju viiteid elule 5 .- 6. sajandil, samas arvatakse, et seal sündis legendaarne kuningas Arthur.

Arheoloogide sõnul leidsid nad Tintagelis varakeskaegse kindluslossi jäänused ning tegemist on ehitisega, kust 6. sajandil valitsesid  Dumnonia kuningad, edastab The Independent.  

Seni ei ole kindlaid ja selgeid andmeid, kas kuningas Arthur kunagi reaalse isikuna eksisteeris või on tegemist lihtsalt legendiga, kuhu põimiti kokku mitme valitseja elu.

Inglismaa pärandiga tegeleva fondi English Heritage teatel käivitas Tintageli leid uuesti diskussiooni kuningas Arthuri teemal.

Legendi kohaselt sigitati kuningas Arthur Tintagelis, ta oli abieluväline laps, kelle isa oli Inglise kuningas ja ema kohaliku valitseja abikaasa. Samuti olevat ta sündinud seal.

Kuninga Arthurile viitas näiteks munk Monmouthi Geoffrey oma kuulsaimas teoses «Historia Regum Britanniae» (Briti kuningate ajalugu), mida peetakse Briti saarte keskajast pärit tähtteoseks.

Arheoloogide teatel pärineb nende leitud kindlus 5. – 6. sajandist ja seega saab seda seostada kuningas Arthuriga. Kunagisest ehitisest on alles paar tugevat müüriosa, trepid ja hästi lihvitd kiviplaatidest põrandad. Lossis olevatest ruumidest osa on võrdlemisi suured, kahe uuritud ruumi suurus on 11 meetrit korda neli meetrit.

Kivist ehitistes elasid varakeskajal eliiti kuulujad ja Cornwallist leitud kindlus ei ole erand.

Paigast leitud objektid viitasid igapäevaelule: seal elanud nautisid veini, mis oli pärit Lääne-Türgist ning oliivõli, mis oli pärit Kreekast Egeuse mere saartelt ja Põhja-Aafrikast Tuneesiast.

Need inimesed sõid ilusa ornamendiga savitaldrikutelt, mis olid samuti välismaist päritolu ja jõid veini Prantsusmaalt pärit klaasidest.

Suure kindluskompleksi kõige luksuslikum osa oli loss, milles arvatavalt elas Dumnonia kuningas ja ta pere. Teistes ehitistes olid õukondlased, sõdurid ja teenijad.

Seniste andmete kohaselt valmis kindlus 5. sajandi lõpul või 6. sajandi alguses, kuid juba 7. sajandil jäeti maha. Samas ei ole leitud märke millegi katastroofilise kohta, kuid on  teada, et Briti saari tabas 6. sajandi lõpul ja 7. sajandi alguses katkuepideemia, mis võis mõjutada ka selle kindluse elanikke. See lubab oletada, et Tintageli kindlus jäeti maha, mitte sõjalise või poliitilise konflikti tõttu, vaid muhkkatk tappis enamiku elanikest.

Briti saartel toimusid varakeskajal tänapäeva Taanist ja Saksamaalt sisse rännanud sakside ja kohalike anglite sõjalised kokkupõrked. Saksid vallutasid Ühendkuningriigi keskosa, kuid lääneosa, kaasa arvatud Cornwall jäi anglite kätte ja nad jätkasid suhtlemist Rooma impeeriumiga. Roomlased lahkusid Briti saartelt 410 pKr ja Rooma impeeriumi lääneosa varises 476. aastal barbarite rünnakute tõttu kokku.

554. aastal vallutas Ida-Rooma keisririik Itaalia, Põhja-Aafrika ja Lõuna-Hispaania ja kaubandus kaugete maadega puhkes uuesti õitsele. Oma osa selles mängis ka Briti saarte Dumnonia, mis võis olla Bütsantsi liitlane.

 «Tintagelist leitu näitab selgelt, milline oli elu 6. sajandil. Pärast roomlaste lahkumist ei olnud kaos, vaid tekkisid uued kuningriigid ja valitsejad. Võimalik, et seal oli kunagi ka legendaarne kuningas Arthur,» teatas English Heritage esindaja Win Scutt.

Wikipedia: kuningas Arthur on keskaja Lääne-Euroopa kirjanduses legendaarne kuningas Suurbritannias. Traditsiooniliselt dateeritakse kuningas Arthuri valitsusaeg 5. sajandi lõppu ja 6. sajandi algusse. Keskaegsete ajalooraamatute ja rüütliromaanide väitel juhtis Arthur 6. sajandi alguses rooma-keldi Inglismaa kaitset saksi sissetungijate vastu. Arthuri legendis on põimunud rahvaluule ja kirjandus ning tänapäeval on tema ajalooline olemasolu kahtluse alla seatud.

Arthuri legend sai populaarseks eelkõige Monmouthi Geoffrey fantaasiaküllasest teosest «Historia Regum Britanniae» ("Britannia kuningate ajalugu"), mis valmis 1138. Sellele eelnesid kõmri ja bretooni legendid ja luuletused, millest Arthur on kas suur sõdalane, kes kaitses Britanniat inimeste ja üleloomulike jõudude eest, või maagiline kuju, kes seostus vahel kõmri allilma jumala Annwniga.