Eesti Muusikaauhinnad 2020

Kas me elame kurja geeniuse poolt kontrollitavas simulatsioonis?

FOTO: SCANPIX

Küsimus, kas me elame simulatsioonis, on vaevanud inimkonda ammu enne «The Matrix» filme, kuid seni ei ole sellele ühest vastust.

Austraalia Notre Dame´i ülikooli filosoofi Laura D´Olimpio teatel on siiski üks asi kindel, et me oleme olemas, kuid millises süsteemis, see tekitab küsimusi ja vaidlusi, edastab news.com.au.

On neid, kes arvavad, et me elame reaalses, meie enda poolt loodavas maailmas, kuid on ka neid, kes arvavad, et elame simulatsioonis, illusioonis või maatriksis.

Tunnetust uuriva teadlase Donald Hoffmani arvates elame süsteemis, mis paneb meid reaalsusse uskuma, tegelikult on meie ümber vaid fassad, mille alla on keerulisem meid kontrolliv süsteem.

Ta tõi näite, et inimene arvab teadvat, kes ta on, kuid ta ei ole seda, vaid hoopis meie maailma juhtiva ja kontrolliva kurja geeniuse «katsejänes».

«Oletame, et inimese aju ja keha on tegelikult eraldi. Aju hoitakse elus laboratooriumis toitainelahuses, närvid on ühenduses superarvutiga, mille kaudu jõuab meieni igapäevaelu. Me ise arvame, et elame igati normaalset elu,» lõi teadlane pildi.

Ta jätkas, et kui inimesed on «katsejänesed», kas nad siis on ikka nemad või hoopis keegi teine? Mis saab siis, kui me «ärkame üles» ja saamegi teada, et elamegi kurja geeniuse loodud tehismaailmas?

Tegemist on põrguliku stsenaariumiga, kuid kes kinnitab, et see ei ole nii? Ka suudab mõni inimene tõestada, et ta ei ole «toitelahuses olev aju»?

Filosoof Hilary Putnam tutvustas «toitelahuses aju» teooriat oma 1981. aasta raamatus «Reason, Truth and History», kuid see ei ole tema algupärane idee. Selle käis esimesena välja prantslasest filosoof ja metmaatik René Descartes 1641. aastal, mil ta kirjeldas kurja geeniuse loodud maailma.

Descartes`i arvates tuleb kõiges nähtavas ja kogetavas kahelda ning hakata uurima, mis on nähtuste taga. Tuleb olla skeptiline, et jõuda pinna alla.

Descartes oli seisukohal ja on veel paljud pärast teda, et maailma ja inimesi juhib kuri geenius, kes meid kontrollib ja annab pildi, milline on maailm, samas pettes meid, et elame oma elu ja kontrollime seda.

«Toitelahuses aju» teooria on popkultuuris populaarne, näiteks räägib sellest 1999. aasta film «The Matrix»ja 2010. aasta film «Inception».

Filosoofide sõnul on vaja protagonisti, kes annaks teada, et maailm ei ole selline, nagu me ette kujutame. Filmis «The Matrix» on selleks Neo, keda kehastab Keanu Reeves. Ta saab «mässajate» abil teada, et reaalne maailm ei ole selline, nagu ta ette kujutas, vaid arvutisimulatsioon.

Descartes mõtles välja kuulsa lause «Cogito ergo sum» ehk mõtlen, järelikult olen olemas. See lause sobib nii kurja geeniuse juhitavasse maailma, kus inimaju on toitelahuses, kuid ka maailma, kus inimesed ei ela simulatsioonis. Samas saab siin olla kindel vaid mõttetegevuses, kuid mitte maailma olemasolus, mis ei ole simulatsioon.

Teadlaste arvates saab maailma eksisteerimise kohta anda vastuse kvantfüüsika. Katsed on näidanud, et inimmõtted ja tunnetus võivad mõjutada aatomeid.

«Suhtumine annab vastuse, milline meie maailm olla võib. Kvanttasandil reaalsust ei eksisteeri, kui see ei ole meie vaateväljas,» teatas kvantfüüsik Andresw Truscott.