USA Alaska ülikooli teadlaste sõnul hukkusid maailma viimased mammutid Alaskal St. Pauli saarel umbes 5600 aastat tagasi veepuuduse tõttu.
Video: viimased mammutid tappis veepuudus
Merepinna tõus jättis mammutikarja Alaska saarele lõksu, kuid saarel ei olnud piisavalt puhast vett, mida juua, edastab The Independent.
Paleontoloogid uurisid selle saare järvesetetest leitud mammutiluid ja –hambaid.
5600 aastat tagasi hakkas Beringi meri kliimamuutuse tõttu kerkima, mattes enda alla Siberit ja Põhja-Ameerikat ühendanud maismaasilla, mille tõttu tekkisid saared, kuhu loomi lõksu jäi.
Mammutite jaoks tähendas saareisolatsioon seda, et tekkis võitlus ellujäämisressursside eest, mida oli vähe, kaasa arvatud puhta joogivee eest. Veevarusid kahandas ka kuivus ja saareala vähenemine merevee tõusu tõttu.
Järve setetes olev iidsed taimejäänused näitasid, et mammutid sõid järveäärse ala taimedest peaaegu paljaks.
«Nende mammutite saatus oli väga karm, sest veepuudus rippus nagu mõõk nende pea kohal,» teatas paleontoloog Matthew Wooller.
USA teadlaste sõnul ei ole varem kuigivõrd uuritud, kuidas veepuudus mammutite väljasuremisele mõjus.
Uuringu kohaselt surid viimased mammutid välja umbes 5600 aastat tagasi ehk see populatsioon pidas umbes 5000 aastat kauem vastu kui Põhja-Ameerika mandrialal elanud mammutid.
Eelmise uuringu kohaselt surid St. Pauli saare mammutid välja 6480 aastat tagasi, kuid nüüdne uuring näitas, et vähemalt osa neist suutis kauem vastu pidada.
«See on suurepärane, sest saime tänu luu-uuringule nende väljasuremise täpse aja, mis on 5600 aastat tagasi, pluss-miinus 100 aastat,» teaas USA Pennsylvania ülikooli teadlane Russell Graham.
Wikipedia: Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased.
Mammutid ilmusid Pliotseenis 4,8 miljonit aastat tagasi. Nad elasid Euraasias, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.