Norrakad tõstavad oma kuulsa polaaruurija Roald Amundsenile kuulunud laeva Maud, mis uppus 1930. aastal Kanadas Nunavutis Cambridge´i lahes, taas pinnale.
Norrakad tõstavad polaaruurija Amundseni laeva Maud pinnale (1)
Alus jõudis üle 80 aasta osaliselt taas pinnale möödunud laupäeval pärast kuue aasta pikkusi katsetusi, edastab cbc.ca.
«Saavutasime eesmärgi, mille nimel me selles projektis aastaid töötasime. Näha laeva merepõhjast kerkimas tekitas suurepärase tunde,» teatas Norra organisatsiooni Maude Returns Home projektijuht Jan Wanggard.
Amundsen seilas Maudiga 1918 – 1920, kuid kui ta pankrotti läks ostis laeva ära Hudson Bay Company, mis kasutas seda kui ujuvladu, mis 1930. aastal uppus.
Norrakad plaanivad kaua merepõhjas olnud aluse tuua dokki ja transportida Norrasse, kus see restaureeritakse.
Esmalt tuleb kogu laeva kere pinnale saada nii, et oleks püstises asendis.
Wanggaardi teatel on nad paar viimast kuud viinud aluse külgedele suuri õhupatju, mille abil laeva tõstetakse kuni sel on vaid kiil vees. Ülestõstmisoperatsioonile peaks kuluma paar järgmist nädalat.
«Saime aru, et kaua vees olnud laev on märgatavalt raskem, kui arvasime. Seega võib ülestõstmisprotsess kulgeda oodatust aeglasemalt. Ülestõstmisel muutub laev kergemaks, kuna vesi selle ümbert kaob,» lisas Wanggaard.
Kuid võib kuluda aastaid enne kui norrakad saavad laeva viia Amundseni ja nende kodumaale Norrasse. Laev tahetakse Kanadast Norrasse toimetada puksiirlaevade abil, kas läbi Loodeväila ja Gröönimaa või siis Venemaa kaudu, kust see laev algselt pärit on.
Wanggaardi sõnul on nende sooviks, et Maud jõuaks Norrasse 2017. aastal, sest siis on aluse vettelaskmise 100. aastapäev või siis 2018. aasta detsembris kui möödub 100 aastat, mil laev Norrast teele asus.
«See laev kuulus Amundsenile ja ehitati tema vajadusi silmas pidades, kuid sel alusel oli kurb lõpp. Varsti «tuul pöördub» ja Maud saab õnneliku lõpu. See alus on õnnelikku lõppu väärt,» lisas norrakas.
Wikipedia: Roald Engelbregt Gravning Amundsen (16. juuli 1872 – 18. juuni 1928) oli norra polaaruurija. Ta läbis 1903–1906 esimesena loodeväila ja jõudis 14. detsembril 1911 esimesena lõunapoolusele. Ta oli ka esimene inimene, kes lendas üle põhjapooluse, saades sellega esimeseks inimeseks, kes käinud mõlemal poolusel.
1911. aastal suundus ta laeval Fram Antarktisesse, jõudes 14. detsembril esimese inimesena lõunapoolusele, edestades ühe kuuga Robert Scotti ekspeditsiooni.
1928 korraldati rahvusvaheline ekspeditsioon Umberto Nobile ekspeditsiooni päästmiseks, mille dirižaabel Italia kukkus Põhja-Jäämerre kui ta oli Põhjapooluselt tagasiteel. Amundsen lendas koos Prantsuse õhujõudude pilootidega teda otsima 18. mail vesilennukiga Latham, kuid jäi teel Spitsbergenisse teadmata kadunuks.
Ta kukkus lennukiga Põhja-Jäämerre ja kogu lennuki meeskond hukkus. Viimased andmed tema asukoha kohta saadi meeskonnalt 18. juunil 1928 kell 18.45, kui ta viimast korda saatis raadiosõnumi Karusaarest 19 meremiili kauguselt.