Kui orjad ei ehitanud Egiptuse püramiide, kes siis ehitasid?

Giza püramiidid

FOTO: SCANPIX

Egiptuse arheoloogiaeksperdid esitlevad sel nädalal hiljuti leitud 4000 aasta vanuseid haudu, mis kuuluvad töölistele, kes ehitasid Giza Suure püramiidi.

Ekspertide sõnul kinnitas nüüdne haualeid, et iidsete püramiidide ehitajad ei olnud orjad, vaid oma ala eksperdid ja oskustöölised, edastab seeker.com.

2,7 meetri sügavuses haudades oli 12 püramiidiehitaja skelett, mis kõrbe kuuma kliima tõttu olid hästi säilinud. Haudadesse oli pandud ka anumad õlle ja leivaga, mis olid mõeldud hauataguseks eluks.

Arheoloogid leidsid matmispaiga Giza püramiidide lähedusest, ulatudes 1990. aastatel avastatud matmispaigani, mis pärineb 4. dünastia ajast (2575 – 2467 eKr).

Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldas, et püramiidide ehitajad olid orjad. See seisukoht levis sajandeid ning seda propageerisid hiljem filmid ja massimeedia.

Püramiidiehitajate haudade jälile jõuti 1990. aastatel kui turisti hobune komistas ehitislõigule.

Egiptuse arheoloogiajuht Zahi Hawass sõnas, et varasemad ja nüüdne leid kinnitavad, et püramiidide ehitajad olid hästitasustatud oskustöölised, mitte orjad.

Hawassi sõnul said nad haudadest rohkelt infot, kes olid püramiidide ehitajad ja milline oli nende elustiil. Püramiidiehitajad pärinesid Vana-Egiptuse ühiskonna erinevatest kihtidest.

Eksperdi sõnul olid ehitajad oskustöölised, kes olid valmis töötama viimase hingetõmbeni, et nad saaksid maetud vaarao matmispaigaks mõeldud püramiidide lähedale.

«Nende matmispaiga lähedus püramiididele ja matmise viis viitavad, et tegemist oli ehitajatega, kes maeti austusavaldustega. Kui nad oleksid orjad, ei oleks neid sellisel viisil maetud,» teatas Hawass.

Ehitajate haudades ei ole kulda ega muud väärtuslikku, mille tõttu need hauad ei pakkunud hauaröövlitele huvi. Ehitajad maeti Vana-Egiptuse traditsiooni kohaselt ida-lääne suunaliselt, pea oli läänes ja jalad idas.

Ehitajate skelettide uurimine näitas, et need mehed sõid regulaarselt liha ja töötasid järjest  umbes kolm kuud. 10 000 töölisel kulus ühe püramiidi ehitamiseks 30 aastat.

450. aastal eKr Egiptust külastanud kreeklase Herodotose arvates oli orjadest ehitajaid 100 000, mis oli liialdus.

Hawassi sõnul kulus 10 000 püramiidiehitaja toitmiseks iga päev 21 veist ja 23 lammast.

Kuigi ehitajad ei olnud orjad, tegid nad rasket füüsilist tööd. Skeletiuuringute kohaselt kannatasid nad artriidi ja lülisamba vigatuste ning kannatasid veel mitmete haiguste, kaasa arvatud vähk. 

«Nende luud räägivad, kui rasket füüsilist tööd need mehed tegid ja mis nende luustikuga selle tagajärjel toimus,» teatas Hawass.

Wikipedia: Egiptuse pealinna kairo Giza platool asub kolm püramiidi, vaaraode matmispaika, mis on on Menkaura, Hafra ja Hufu Suur püramiid, viimane on kõige tuntum, olles samas kõige vanem ja kõige suurem.

Hufu püramiid valmis umbes 2551–2471 eKr, Hafra püramiidi ehitati 2570. aastatel eKr ja Menkaura püramiid 2510. aastatel eKr.

Tagasi üles