Rahvusvahelises meedias levivad pildid Filipiinide Quezoni vanglast, mida peetakse maailma kõige kohutavamate oludega vanglaks, kuna see on mitmekordselt ülerahvastatud.
Pildid: Filipiinide vangla, kus ei ole ruumi istuda ega astuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Manila eeslinnas asuvas vanglas on 3800 vangi, mis on viis korda rohkem, kui see vangla mahutab.
Filipiinide õigus- ja vanglasüsteem on korrumpeerunud, olukorra paranemist ei ole näha ja vangide kohtusse jõudmine võtab aega aastaid, isegi aastakümneid.
Quezoni vanglat külastanud fotograafide teatel ei mahu vangid vangla ruumidesse ära, on ka neid, kes ei pääse põrandale magama, vaid peavad magama kas kükitades või seistes.
«On juba neid, kes nii kitsastes oludes on hulluks läinud. Vangid ei suuda mõelda selgelt, sest neil ei ole liigutamisruumi. Üks vale liigutus ja kohe põrkad mõne inimese või objektiga kokku,» teatas pikaajaline vang uudisteagentuurile AFP.
Filipiinide inimõiguskeskuses juhi Nymia Pimentel Simbula sõnul kajastavad Quezoni vangla olud kogu riigis vanglates toimuvat.
«Vanglate ruumipuudus on suurim probleem, kuid probleeme tekitavad ka toidu kvaliteet, ruumide puhtus ja värske õhu puudumine,» teatas aktivist.
2015. aasta aprillis ilmunud inimõiguste raporti kohaselt ei peeta Filipiinide vanglates kinni sanitaarnõuetest, sest 130 vangi kohta on sageli vaid üks WC. Ülerahvastatuse ja viletsate sanitaarolude tõttu levib lehk ning vange ohustavad haigused.
Vangide seas levivateks haigusteks on tuberkuloos, nahainfektsioonid, düsenteeria ja veremürgitus.
Kuna ruumi on vähe, siis inimsuhted on pidevalt pingelised ja tekib kaklusi. Kaklejaid võidakse karistuseks piinata hoolimata sellest, et Filipiinid on liitunud vangide julma kohtlemise ja piinamise vastase konventsiooniga.
«Vanglate ülerahvastatus on pikaajaline probleem, mis on kestnud aastakümneid. Valitsus ei ole astunud piisavalt radikaalseid samme selle lahendamiseks. Vangide õigused ei ole tagatud,» teatas inimõiguslane.
Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch esindaja Phelim Kine´i teatel on Filipiinide vanglates palju neid, keda süüdistatakse narkokuriteos, kuid nende kohtu ette saatmine venib ning nad ei pääse ka kautsjoni vastu vabadusse.
Filipiinide uus president Rodrigo Duterte teatel on politseil õigus lasta maha narkoparunid, kurjategijad ja isegi narkomaanid. Selle kartuses on paljud narkokurjategijad end ise võimudele üles andnud.
«Valitsus võitleb narkokaubanduse vastu, kuid samas on jäänud paljud probleemid tähelepanu alt välja. Kuna narkokurjategijaid on palju, siis venib nendega tegelemine aastatepikkuseks,» teatas Simbulan.