Pildid: Türgi võimude käsul maetakse riigipöörajad «reeturite» kalmistule

Türgi võimud ei luba matta riigipöördekatses hukkunuid tavalistesse surnuaedadesse, vaid nende jaoks loodi «reeturite» kalmistu, et sealt mööda liikuvad inimesed saaksid näidata reeturite suhtes üles põlgust.

See surnuaed rajatakse Istanbuli lähedale uue koerte varjupaiga juurde ja sinna maetavad ei saa tähistatud haudu, edastab The Independent.

15. juulil toimunud putšis hukkus 290 isikut, kes Türgi juhtide sõnul on kõik reeturid ja kes selle tõttu ei ole väärt korralikke matuseid.

Istanbuli linnapea Kadir Topbas sõnas uudisteagentuurile Dogan News Agency, et igaühel, kes sellest surnuaiast mööda kõnnib, on õigus maetute suhtes põlgust üles näidata.

Türgis on läbikukkunud riigipöördekatse järgselt peetud kinni umbes 16 000 inimest, kelle seas on 10 000 sõjaväelast. President Recep Tayyip Erdoğani võimu pooldajad on suurlinnades korraldanud praegust võimu toetavaid demonstratsioone näidates, et nad ei ole riigivõimu muutmisega nõus.

Türgi riiklik religiooniasjade amet teatas, et riigipöördekatses hukkunutele ei tohi korraldada tavapäraseid matuseid ja seal ei tohi lugeda palveid.

«Need hukkunud ei ole korralikke matuseid väärt, kuna nad solvasid oma ebaseadusliku tegevusega kõik koralikke türklasi ja riiki. Seega ei ole nad väärt ka surmajärgset austamist,» teatas amet.

Inimõigusorganisatsiooni Amensty International Türgi asjatundja Andrew Gardner sõnas, et Türgis on pärast ebaõnnestunud riigipööret «mürgine ja ohtlik atmosfäär» ning korralike matuste keelamine lahkunutele on nende inimõiguste rikkumine.

Ehitustöölised rajasid «reeturite» kalmistu ümber vaid kahe päevaga madala kiviaia, selle lähedale kerkib Istanbuli uus koerte varjupaik. Sel esmapäeval pandid ametnikud surnuaia juurde sildi, millel on kirjas, et tegemist on riigireetjate kalmistuga.

Esimene riigipöördekatses hukkunu maeti esmaspäeval ilma igasuguse tseremooniata. Kohaliku meedia teatel oli see maetu 34-aastane kapten ja kahe lapse isa Mehmet Karabekir.